Tööinspektsiooni värskelt valminud kokkuvõtte järgi laekus eelmisel aastal avaldusi töövaidluste lahendamiseks kolm protsenti enam kui aasta varem. Selle paneb inspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Elina Soomets nii Eesti majanduse elavnemise kui inimeste teadlikkuse kasvu arvele.
Teise iseloomuliku joonena mainib jurist, et töövaidluskomisjoni pöördujad oskavad nüüd rohkem nõuda ja töövaidlused on muutunud keerukamaks.
«Nõutakse kõike, mida seadus võimaldab,» märgib ta. Suurenenud on ka summad, mida kompensatsiooniks küsitakse. Kuigi enamik nõudeid jääb 600 ja 1200 euro vahele, on kasvanud üle 3000 euro suuruste nõuete osa. Enamasti on tegu juhtumitega, kus töötajad ootavad kuude kaupa kas täielikult või osaliselt saamata jäänud töötasu.
Küsi inspektsiooni juristilt
Vaidlusi põhjustab ka tööandja poolt töö mitte andmine ehk nn tööseisaku tasu. Kui töö puudumine on tingitud tööandjast, peab ta maksma selle aja eest kokkulepitud tasu. «Vahel ütleb tööandja, et «Kati, mine koju ja oota, nii kui töö tuleb, siis mina kohe helistan». Ja Kati jääbki ootama, küsides vahetevahel ka ise töö järele. Ühel hetkel tal kannatus katkeb ja hakkabki saamata jäänud tasu nõudma. Samas võib tööandja öelda, et Kati pole ise tööle tulnud,» kirjeldab Soomets üht tüüpilist töötüli.
Vahel võib töövõtulepingulist suhet analüüsides ilmneda, et tegemist on sõltuvussuhtega, kus tööandja määrab koha ja viisi, kuidas töötaja peaks tööd tegema. Sisuliselt viitab see aga töölepingulisele suhtele, mille puhul kehtivad töölepinguseadusest tulenevad õigused, nagu õigus puhkusetasule ja töötasu maksmisele vähemalt kehtestatud alammäära järgi, samuti töölepingu ülesütlemise tingimused.
Töövaidluskomisjonis peaks töötüli lahendamine olema lihtne ja kiire, pakkudes alternatiivi kohtule. Keerulisematel juhtudel oleks aga mõistlik enne tasuta telefonil 640 6000 inspektsiooni juristiga nõu pidada.
Aastast aastasse on kasvanud tööandjate esitatud avalduste arv töövaidluskomisjoni – kui 2009. aastal oli neid vaid kolm protsenti, siis mullu oli selliseid juba 11 protsenti avalduste koguarvust. Juristi sõnul tuleneb see nii õigusteadlikkuse kasvust kui uuest töölepinguseadusest, mille järgi töötaja võib teatud tingimustel (kui tööandja rikub talle seadusega pandud kohustusi) töölepingu ise üles öelda ja nõuda kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist.
See seadusepügal on osutunud «präänikuks» töötajaile, ja kui tööandja töölepingu ülesütlemise vaidlustab, peab töövaidluskomisjon selgitama, kas töötaja selline käitumine oli põhjendatud. Enamasti on tegu töötasu maksmata jätmise või sellega viivitamise juhtumitega, kuid esineb ka ebaväärika kohtlemise süüdistusi. Tõendamine võib osutuda üsna keerukaks.
Töötajate nõuete puhul on Soometsa sõnul tähelepanuvääriv, et inimesed oskavad üha enam tähele panna ebavõrdset kohtlemist tööandja poolt. Näiteks leiavad töötajad, et neile on makstud vähem töötasu kui teistele samal ametikohal töötavatele inimestele. Selliseid diskrimineerimisvaidlusi tuleb üha enam ja neid võib pidada aja märgiks.
Soometsa sõnul ei vasta tõele müüt, et töövaidluskomisjoni otsused on tööandjate poole kaldu. «Töötajad loobuvad nõuetest oluliselt sagedamini kui tööandjad. Siin võib üheks põhjuseks olla ka see, et tööandjad rahuldavad töötajate nõuded või pakuvad neile kokkulepet alles siis, kui töötaja on töövaidluskomisjoni pöördunud,» selgitab ta.
Maakonniti laekus mullu enim avaldusi Tallinna ja Harjumaa (1532 avaldust), Tartumaa (455) ning Ida-Virumaa (295) töötajatelt ja tööandjatelt. Kõige vähem vaidlesid töösuhetest tulenevate asjaolude üle Hiiumaa ja Põlvamaa töötajad, mõlemas maakonnas registreeriti vaid 14 töövaidlusavaldust.
Analüüsides vaidluste temaatikat, tuleb tõdeda, et endiselt domineerivad rahaliste nõuetega vaidlused, millele tükk maad tagapool järgnevad töölepingu ülesütlemisest tulenevad ja muud vaidlused, märkis Soomets.
Keeruline vaidlus kohtusse
Ametialade lõikes laekus 2012. aastal enim avaldusi ehitustöölistelt, reisijatega seotud teenindajatelt, müüjatelt, veoautojuhtidelt, puidutöötlejatelt ning müügiga tegelevatelt töötajatelt (müügiesindajad, konsultandid). Seega on endiselt probleemsemad tegevusalad ehitussektor, kaubandus ja transpordisektor.
Transpordisektori puhul põhjustab segadust näiteks see, et töötasu kokkulepetes käsitletakse päevaraha tihti töötasu osana või töötasu arvestatakse läbitud kilomeetrite järgi. Mõlemad nimetatud variandid on seadusega vastuolus ja muudavad töötasu kujunemise raskesti jälgitavaks, eriti veel, kui ei peeta ka korrektset tööaja arvestust.
Töövaidluskomisjoni otsusel on sama juriidiline jõud kui kohtu omal ja otsuse täitmiseks võib pöörduda kohtutäituri poole. Kui pooltele töövaidluskomisjoni otsus ei sobi, on neil alati õigus kohtusse pöörduda. Eriti keeruliste vaidluste puhul võib seda ka kohe teha. Kohtusse tuleb kindlasti minna üle 10 000 euro ulatuvate rahaliste nõuete puhul. Kohtumenetlusel on see eelis, et siis saab taotleda riigilt tasuta õigusabi.
Kommentaar
Ülle Matt
Eesti Personalijuhtimise Ühingu Pare juhatuse liige
Kuidas on töökohtadel võimalik töövaidlusi vältida? Mõlemal töölepingu osapoolel on õigustatud ootus nii töölepingu tingimuste kui töölepingu seaduse täitmiseks. Kui seda ei tehta, on tüli tekkimise tõenäosus ilmselgelt suurem.
Kogemus näitab, et töövaidlusi on vähem või need puuduvad üldse ettevõtetes, kus tööandja järgib seadust ja peab töötajatest lugu. Korrektne tööleping ja selgus reeglites, arusaadavad ja üheselt mõistetavad tööülesanded, rollid ja vastutus on peamised eeldused teineteise suhtes selgete töösuhete kujunemiseks.
Väga oluline on ka otsese juhi roll. Arusaamatuste tekkimise eest ei ole kaitstud keegi, kuid kui teise poolega on käitutud korrektselt ja lugupidavalt, saab ka tüli tekkides töösuhetes õigluse jalule seada. Konfliktsituatsiooni tekkides oleks hea enne kümneni lugeda, usaldusväärse juristiga nõu pidada ja alles siis tegutseda.
Minu enda kogemusel võib tekitada segadust – mõlemal poolel – seaduse vähene tundmine või olukorra vale tõlgendamine. Juristilt nõu küsides tuleks kindlasti veenduda osutatava õigusteenuse kvaliteedis ja selles, et nõu andes-küsides teineteisest ikka õigesti aru saadi. Tüli võib paisuda suureks ka seetõttu, et üks pooltest on kõrvalt saanud vale nõu, aetakse taga oma õigust ja ei otsitagi võimalust asja rahumeelselt lahendada.
Alati tasuks võtta ka teine arvamus, eriti kui nõuandja ei ole tööõigusalaste kogemustega õigusteenuse pakkuja.
Töövaidlused aastal 2012
• Laekus 2983 avaldust
• Rahuldati 1031 avaldust
• Osaliselt rahuldati 756 avaldust
• Rahuldamata jäeti 432 avaldust
• Avalduse vastuvõtmisest keelduti või menetlus lõpetati 740 juhul
Allikas: tööinspektsioon
Sirje Niitra
