Evelin Koppel, haigekassa avalike suhete osakonna juhataja
Kui inimene haigestub ja peab seetõttu töölt eemal olema, kirjutab perearst selle tõendamiseks haiguslehe. Kuidas käib selle järgi hüvitise maksmine?
Haiguslehe andmine sõltub arsti otsusest ja inimese tervise seisundist. Aastas väljastavad Eesti arstid üle 350 000 haiguslehe.
Haigekassa statistika näitab, et enim haiguslehti antakse seoses külmetushaigustega oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis.
Kompensatsioon saamata töötasule
Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes käib tööl ja on tööandja kaudu ravikindlustatud. Haiguslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele haigushüvitist, mille eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses.
Haigusleht tuleb tööle naastes esitada tööandjale, kes omakorda peab lehe seitsme päeva jooksul saatma haigekassale. Kui inimesel on mitu tööandjat, annab arst välja mitu töövõimetuslehte.
Haigekassa maksab hüvitise välja hiljemalt 30 päeva vältel alates lehe jõudmisest haigekassasse. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või vähemalt 30 päeva jooksul alates lehe saamisest.
Kuidas arvutatakse haigushüvitist?
Töötajal on oluline teada, et üldjuhul kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei saa. Alates neljandast päevast maksab hüvitist tööandja, haigekassa hakkab seda maksma üheksandast päevast. Selline kord kehtib juhtudel, kui haigusleht on väljastatud haigestumise või karantiini tõttu või kui inimene on saanud vigastada olmes või liikluses ning selle järel on tekkinud tüsistus või haigestumine.
Tööandja võtab hüvitise maksmisel aluseks töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu, haigekassa inimese eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Mõlemad arvutavad andmete põhjal töötaja keskmise päevatulu. Haigushüvitise määraks nendel puhkudel on 70%. Mitme tööandja puhul maksavad haigushüvitist kõik tööandjad.
Tööandja ei pea hüvitist maksma juhtudel, kui haigusleht antakse kutsehaiguse või tööõnnetuse (k.a. liikluses) tõttu ja selle tagajärjel tekkinud tüsistuse/haigestumise tõttu. Samuti ei pea tööandja maksma hüvitist, kui vigastus on tekkinud ühiskonna huvide kaitsmisel või kuriteo tõkestamisel.
Nendel puhkudel maksab hüvitist vaid haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100%-lise määraga.
Erandiks on ka raseda haigestumine või vigastus, kui hüvitist maksab samuti vaid haigekassa alates haiguslehe teisest päevast 70% määraga.
Eranditeks on veel terviseseisundile vastava töö andmine ja üleviimine kergemale ametikohale. Siis maksab haigekassa kinni palgavahe: hüvitis koos palgaga peab olema võrdne töötaja eelmise aasta keskmise tuluga. Kui tööandjal kergemat tööd anda pole, tuleb töötajal jääda haiguslehe alusel koju ning haigekassa maksab hüvitist töövabastuse teisest päevast 70% määraga.
Haigushüvitiselt peetakse alati kinni ka tulumaks.
Haigushüvitist on inimesel õigus saada 120 (tuberkuloosi korral 178), arstliku ekspertiisi vastava otsuse korral kuni 182 (tuberkuloosi korral 240) päeva järjest. Maksimaalselt hüvitatakse 250 haiguspäeva aastas.
Arst võib anda haiguslehe ka pikemaks ajaks, kuid haigushüvitist siis enam ei maksta.
Ka hüvitise maksmise ajale kehtivad mõningad erandid. Nimelt makstakse töötavale töövõimetuspensionärile, kes peab haiguslehe võtma põhjusel, mille pärast talle töövõimetuspension määrati, haigushüvitist ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja aastas kokku kuni 90 päeva.
Muudel juhtudel kehtivad samad ajavahemikud nagu kõigile teistelegi.
Haiguslehe saamisel ravi end kodus
Kui arst haiguslehe välja kirjutab, tuleb end kindlasti kodus ravida. Haigena tööl käimine võib haigust süvendada, tekkida võivad tüsistused, mille ravi võib olla aga mitu korda kulukam ja pikem. Samuti võib tööl käiv haige inimene nakatada kolleege, kes siis omakorda on sunnitud võtma haiguslehe.
Loodame, et töötajad ja tööandjad teadvustavad probleemi ega sea ohtu enda ja kaaskodanike tervist. Pealegi kaob haigena tööl käies õigus haigushüvitisele.
Haigekassal on õigus hüvitist mitte välja maksta, kui inimese haigestumine või vigastus põhjustati tahtlikult või joobeseisundis. Samuti siis, kui eiratakse arsti määratud ravi või jäetakse tohtri määratud visiidile minemata.
Meeles tuleb pidada, et kui haigestutakse puhkuse ajal, tuleb haigushüvitise saamiseks puhkus katkestada.
Haigushüvitise arvutamise ja väljamaksmise aegade kohta saab informatsiooni riigiportaalist eesti.ee või haigekassa infotelefonilt 16363.
Kuidas arvestatakse haigushüvitist?
Kalle töötab töölepinguga. Ta jääb haigeks ja arst väljastab talle haiguslehe ajavahemikuks 01.03–18.03. Kui Kalle tööle naaseb, viib ta haiguslehe tööandjale, kes teeb haiguslehest koopia, täidab sellel vajalikud andmed, lisab juurde saatekirja ja edastab dokumendid seitsme päeva jooksul haigekassale.
Ajavahemiku 01.03–03.03 eest Kalle haigushüvitist ei saa.
Tööandja maksab hüvitist perioodi 04.03–08.03 eest, võttes aluseks Kalle viimase kuue kuu keskmise palga ning arvutades sellest tema keskmise päevatulu. See on 32 eurot.
Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 32 eurost 70% ning korrutab viie päevaga (32 x 0,7 x 5 = 112). Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 112 = 23,52. Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 88,48 eurot (112 – 23,52 = 88,48). Kalle hüvitis laekub palgapäevaks.
Lisaks maksab haigekassa Kallele haigushüvitist ajavahemiku 09.03–18.03 eest.
Maksu- ja tolliameti andmetel arvestati Kalle eest eelmisel aastal sotsiaalmaksu 2530,90 eurot, mis teeb tema mulluseks aastatuluks 7669,39 eurot (2530,90/0,33).
Päevatulu saamiseks jagatakse aastatulu 365ga (7669,39 / 365 = 21,01). Hüvitise summa saamiseks arvutatakse päevatulust 70% ja korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 21,01 x 0,7 = 147,07 eurot).
Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks (0,21 x 147,07 = 30,88 eurot).
Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 116,19 eurot (147,07 – 30,88 = 116,19).
Allikas: haigekassa
