Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul võib eeldada, et naised tajuvad, et elus edasijõudmiseks on kõrghariduse omandamine nende jaoks kriitilise tähtsusega, kuid meeste puhul see seni veel tingimata nii ei ole.
Eestis on Eurostati andmetel kõrgharidusega 28 protsenti meestest ning 50 protsenti naistest, mis on teiste Euroopa riikide võrdluses suurim erinevus. Postimees uuris, mida arvab neist arvudest sotsiaalministeerium, kus on soolise võrdõiguslikkuse osakond. Küsimustele vastas kirjalikult osakonna juhataja Liina Kanter.
Kuidas Teie sellele vaatate, et Eestis on meeste ja naiste käärid hariduses nii suured?
Suured erinevused naiste ja meeste olukorras on probleemiks kõigis valdkondades, kus neid esineb, sh haridusvaldkonnas. Erinevus ühes valdkonnas tähistab või põhjustab erinevust või ebavõrdsust ka teistes valdkondades. Näiteks erinevused hariduses on tihedalt seotud erinevuste ja ka ebavõrdsusega tööturul.
Keskharidusega mees teenib sama palju või kohati isegi enam kui kõrgharidusega naine.
Tööturu horisontaalne ja vertikaalne sooline segregatsioon mõjutab tugevalt vaesuse feminiseerumist Eestis, mis on ühtlasi Euroopa Liidu suurim. 2010. aastal oli Eestis ametialade soolise segregatsiooni määr 30,7 protsenti ning tegevusalade soolise segregatsiooni määr 25,7 protsenti.
Nii oli statistikaameti andmetel näiteks 2012. aastal 26,9 protsenti hõives olevatest meestest hõivatud oskustöötajate ja käsitööliste ametiala pearühmas (naistest vaid 3,3 protsenti), samas kui naistest oli 26,4 protsenti hõivatud tippspetsialistidena (meestest 12 protsenti).
Tegevusalati saab välja tuua, et näiteks ehituses oli 2012. aastal hõivatud 17,4 protsenti kõigist hõives olevatest meestest ning vaid 1,6 protsenti naistest. Seevastu hariduses oli hõivatud 16,3 protsenti kõigist hõives olevatest naistest ning vaid 3,7 protsenti meestest.
Traditsioonilistest soorolliootustest lähtumine kitsendab noorte eri- ka kutsealade valikuid, mis peegelduvad hilisemas tööelus. Kuid ka sooliselt segregeerunud tööturg mõjutab omakorda noorte elukutse- ja karjäärivalikuid. Seetõttu mõjuvad traditsioonilised ootused ebasoodsalt nii õppivale kui töötavale elanikkonnale ja ühiskonna heaolule laiemalt.
2011. aastal Eesti Rakendusuuringute Keskuse CENTAR läbi viidud uurimuses õpingute ebaõnnestumise kulude kohta Eestis vaadeldi erinevaid haridustasemeid saavutanud naiste ja meeste olukorda tööturul, tervisenäitajaid, töötust, sotsiaaltoetuste saamist, aga ka näiteks seoses kuritegevusega.
Analüüsi kohaselt on näiteks tervise paranemisest saadav keskhariduse omandamisest tulenev tulu meestel suurem kui naistel – nende puhul on see võrreldav kõrghariduse omandamisest saadava tervisetuluga.
Ebapiisava haridusega kaasnevad kulud indiviidile on saamata jääv tulu seoses madalama palga ning väiksema töötamise tõenäosusega, aga ka kehvemad tervise näitajad. Rahalised kulud riigile on näiteks saamata jäävad maksutulud ning suuremad kulud sotsiaaltoetustele, laiemad ühiskondlikud kulud näiteks rohkem kuritegevust ja väiksem osalus kodanikuühiskonnas.
Mida peaks Teie hinnangul tegema, et seda vahet vähendada?
Hariduse valdkonnas olukorra muutmiseks tuleb alustada juba alusharidusest. Tähelepanu tuleb pöörata nii õppe sisule kui meetoditele ja seda kõigil hariduse astmetel.
Soolise võrdõiguslikkuse edendamisega alushariduses on seni Eestis tegeletud peamiselt projektipõhiselt, oluline roll on selles olnud mittetulundusühendustel. Mitmeid projekte on ellu viinud näiteks Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus, samuti Eesti Naisteühenduste Ümarlaud.
Tähtis on ka soopõhise statistika olemasolu, mille abil on võimalik hinnata, kas naiste ja meeste olukorras on konkreetses valdkonnas erinevusi. Erinevuste tuvastamisel on vajalik analüüsida selle põhjuseid ning vajaduse korral rakendada meetmeid olukorra muutmiseks.
Ka soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb ette, et poliitikaid planeerides, ellu viies ja hinnates peab lähtuma naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestama, kuidas meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas. Seadus kohustab asutusi muutma ka tingimusi ja asjaolusid, mis takistavad soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.
Miks on Teie hinnangul see vahe Eestis nii suur?
Üheks võimalikuks põhjuseks võivad olla ühiskonnas levinud soostereotüübid, mis mõjutavad nii täiskasvanute ootuseid laste ja noorte käitumisele ja seeläbi ka noorte endi käitumist kui ka noorte väärtushinnanguid.
Näiteks 2008. aastal Eesti Noorsoo Instituudi läbi viidud Tallinna õppurite haridus- ja tööväärtuste uurimus näitas, et poisid hindasid tüdrukutest enam töötamist raha teenimiseks ning ettevõtluse ja äriga tegelemist, samas tüdrukud hindasid poistest rohkem muuhulgas õppimist, kuid ka vabatahtlikku tegevust ja ühiskondlikku aktiivsust.
Seega võib üheks põhjuseks olla see, et poisid soovivad kiiremini alustada tööeluga ning ei pea niivõrd vajalikuks hariduse omandamist.
Samas selgus näiteks Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR 2011. aastal läbiviidud uurimusest õpingute ebaõnnestumise kulude kohta Eestis, et kogu elu tööl käiv keskmine keskharidusega naine teenib keskmise põhiharidusega naisega võrreldes 10 protsenti rohkem (mees 4 protsenti rohkem) ning kõrghariduse puhul on suhteline palgavõit keskmiselt enam kui 30 protsenti.
Samas teenis keskharidusega mees kas sama palju või kohati isegi enam kui kõrgharidusega naine.
Kõrgharidus oli naistele meestest olulisemaks ka hõives olemise tõenäosuse suurendamiseks. Nii oli perioodil 2002-2009 25-60-aastastest keskharidusega naistest hõivatud 72 protsenti, meestest aga 81 protsenti.
Kõrghariduse olemasolu tõstis naiste puhul hõive vaid ühe protsendipunkti võrra kõrgemaks keskharidusega meestest (82 protsenti). Kõrgharidusega meestest oli hõivatud 89 protsenti.
Seega võib ka eeldada, et naised tajuvad, et selleks, elus edasi jõuda, on kõrghariduse omandamine nende jaoks kriitilise tähtsusega. Meeste puhul see seni veel tingimata nii ei ole.
Madis Filippov
