Küsimus: Töö on siiani toimunud summeeritud tööajaga tööajakava alusel kaheksatunnistes vahetustes. Tööandja teatas enne järgmist kalendrikuu algust töötajatele ette graafiku muudatusest ja seni tööaja sisse arvatud lõunaaega enam selle hulka ei loeta. Tööaega on vahetuses nüüd 7 ja pool tundi ning lisaks tekivad kord-paar kuus laupäevased tööpäevad, et töötunnid kokku tuleks. Kas seadus võimaldab sellist graafikumuudatust töötajatega kokkuleppimata?
Vastab tööinspektor-jurist Kaia Taal: Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § TLS § 6 lg 6 alusel on tööaja summeerimine kokkulepitud tööaja jagunemine töösuhte iseloomust või töökorralduse eripärast tulenevalt arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. See tähendab, et summeeritud tööaja arvestus on rakendatav vaid juhtudel, kui täistööajaga töötaja töötab üle 8-tunniste töövahetustega või vaheldumisi üle ja alla 8 tunni päevas (näiteks 7,5- ja/või 12-tunnistes vahetustes) tööajakava alusel. Arvestusperioodis, mis võib olla kuni nelja kuu pikkune (seaduses toodud eranditega), on töötunde kokku vastavalt kalendaarsete tööpäevade arvule ja töötundide summale.
Tööandjal tuleb hinnata, kuivõrd on õigustatud tööpäevasisese vaheaja arvamine tööaja sisse või sellest välja nagu seadus eeldab. Kui töökorralduses teisi muudatusi pole, tuleb selline tööajakorralduse muudatus muuga põhjendada. Kuna tööaja summeerimist saab rakendada vaid poolte kokkuleppel, on tööandjal esmalt vajalik jõuda töötajatega selles osas kokkuleppele. TLS § 47 lg 4 nimetab tööandja õiguse tööaja korraldust ühepoolselt muuta vaid siis, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. Samuti ei saa unustada TLS §-i 12 sisu - töölepingus kokkulepitut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
Lisaks on töötajate usaldusisiku seaduse (edaspidi TUIS) § 17 lg 1 kohaselt tööandja, kelle juures töötab vähemalt 30 töötajat, kohustatud informeerima ja konsulteerima töötajatega muuhulgas kavandatavatest otsustest, millega tõenäoliselt kaasnevad olulised muudatused töökorralduses. Tööajakorralduse muudatus on kahtlemata muudatus töökorralduses ja seetõttu tuleb suurema kollektiivi korral järgida TUIS 5. peatükis sätestatut. Töötajate arvu määramisel võtab tööandja siinjuures arvesse kuue kuu keskmise töötajate arvu informeerimise ja konsulteerimise kohustuse tekkimise päevast arvates (TUIS § 18 lg 2). Usaldusisikule või tema puudumisel töötajatele tuleb anda kavatsetava kohta kogu teave kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning 15 tööpäeva aega esitada tööandjale kirjalik arvamus või teha ettepanek tööandjalt saadud teabe kohta või teatada soovist alustada konsulteerimist. Tööandja algatab konsulteerimise seitsme tööpäeva jooksul konsulteerimise sooviavalduse kättesaamisest arvates.
Seega pole seadusega kooskõlas tööajakorralduse muutmine seniselt summeerimata tööaja arvestuselt summeerimisele kokkuleppeta ja üle 30 töötajaga ettevõttes eelneva informeerimise, konsulteerimise ja arvamuste ning ettepanekute ja äraootamiseta. TUIS § 24 alusel karistatakse informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise eest väärteomenetluse korras Tööinspektsiooni poolt tööandjat rahatrahviga kuni 200 trahviühikut (800 eurot) ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Töölepingu andmed tuleb esitada heauskselt, selgelt ja arusaadavalt (TLS § 5 lg 2). Kui seni on 8-tunniste vahetuste rakendamist ekslikult tööaja summeerimiseks loetud, siis on senine tööaja summeerimise kokkulepe töötajatega tühine. Sellest tuleb tööandjal töötajaid teavitada ja saavutada kokkulepe uuesti. TLS § 6 lg 6 alusel peab tööandja tööaja summeerimisel töötajatele teavitama kirjalikult ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused - summeerimise arvestusperioodi pikkuse ning ajakava teatavaks tegemise viisi ja aja.
