Kadri Paas
Majandus küll kidub, aga ettevõtjad tõstavad töötajate palka sellegipoolest. Ja kui nüüd keegi väidab, et ta ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kelle töötasu oleks viimasel ajal tõusnud, siis Ärileht annab teada, kust palgatõusu otsida.
Suurärimees Ülo Pärnits, kes pani Äripäeva Äriplaani konverentsil kolleegidest ettevõtjatele südamele, et nood ikka palku tõstaksid, muidu jookseb Eesti oskajatest töötajatest tühjaks, andis oma sõnadele ka sisu.
„Mainori grupis on palgad selle aasta esimeses kvartalis tõusnud võrreldes mullu sama ajaga 16%,” ütles Pärnits ja lisas, et palgad on tõusnud valikuliselt. Seejuures ei ole tööjõupuudus Mainori jaoks päevakajaline teema. „Meie pakutavad palgad ja töö tingimused on konkurentsivõimelised,” põhjendas ärimees.
Elektriraudtee müügi- ja turundusjuhi Norbert Kaareste sõnul on Elektriraudtee üldine põhimõte olnud, et kord aastas vaadatakse kõikide töötajate töötasumäärad üle ja võrreldakse palgataset teiste transpordisektori ettevõtete analoogset tööd tegevate töötajate töötasudega. „Sel aastal tõusevad Elektriraudtees palgad vastavalt kokkuleppele ametiühingutega keskmiselt 6% töötajate seas ja seda alates 1. juulist. Palgatõus on ettevõtteülene ning puudutab kõiki töötajaid, välja arvatud juhtivtöötajad,” lisas Kaareste.
Hinnatakse töötaja panust
Prisma Peremarketis tõsteti palka üksnes Tallinna kaupluste müüjatel. „Esiteks on siin palgatase kõrgem ja töötajate leidmine oluliselt keerulisem. Teiseks on Tallinna majades töökoormus suurem ning kolmandaks on ka tootlikkus kõrgem,” selgitas poeketi juht Janne Lihavainen.
Palgad tõusid kuni 10%. „Müüjad, kes on tõstnud oma oskustaset, teenivad Eesti jaekaubandusturu konkurentsis igati arvestatavat palka. Mitte ainult isegi jaekaubanduse konkurentsis. Meie parimad müüjad teenivad pea sama palju kui näiteks õpetajad,” lisas Lihavainen.
Tallinna Linnatranspordi AS-is kerkisid palgad tänavu 6%. „Palka tõsteti kõigil töötajatel. Tööjõupuudus on samas tajutav, eriti bussijuhtide osas,” nentis ettevõtte avalike suhete spetsialist Urmas Tooming.
Kas töötajaid huvitavad ka muud hüved peale palga? „Praegu tööle võetavaid inimesi huvitab ainult palk, muid hüvesid või soodustusi ei küsita,” nentis Tooming.
Nordea panga personalijuhi Jane Järvalti sõnul sõltub põhipalga tõus peale palgaturu võrdluse ka iga ametikoha komplekssusest ja vastutuse ulatusest ning töötaja enda kompetentsusest ja töösooritusest. „Seetõttu ei ole me palku tõstnud kõigil töötajatel võrdselt, vaid pigem valikuliselt, analüüsides iga ametikoha olemust ja senist palgataset võrreldes turuga, samuti iga töötaja panust,” rääkis Järvalt.
„Nordeasse värvatavatele inimestele rõhutame ise teadlikult, et lisaks palkadele pakume ka mitmeid muidu hinnatud hüvesid: näiteks toetused lõunasöögi ja sportimise kulude katteks, talvepuhkus, ühisüritused ning soodsad pangateenused. Lisaks pakume häid koolitusvõimalusi ja rahvusvahelist töökeskkonda,” lisas panga personalijuht.
Töölt lahkujaid on vähem
Eesti Energia personalidirektori Gristel Tali sõnul ei ole Eesti Energias üleüldist ja kõiki töötajaid puudutavat palgatõusu toimunud. „Samas ainuüksi ametiühingutega peetud läbirääkimiste
tulemustel lepiti kokku keskmiselt 8%-line palgatõus kaevandustes ja 9%-line keskmine palgatõus Narva elektrijaamade töötajatel. See moodustab juba üsna märkimisväärse osa Eesti Energia töötajatest,” märkis Tali.
Kui Prisma kergitas Tallinna müüjate palku umbes kümnendiku võrra, siis Jüri Käole, Andres Järvingule ja Enn Kunilale kuuluvas Selveri poeketis nii heldelt eurosid ei luhvtitata. Selveri personalidirektor Kristiina Palm ütles, et palgatõus on olnud ametikohtade lõikes erinev. „Viimase kuue kuu jooksul on teenindajate keskmine töötasu tõusnud 2%. Ühtlasi andsime sellest aastast töötajatele lisasoodustuse Selverist tehtud ostudelt ning võimaluse tasuta sporti teha. Nendele soodustusele oleme saanud väga positiivset vastukaja ning tööjõu voolavus on tänavu vähenenud,” lisas Palm.
VAATA GRAAFIKUT DIGILEHEST
Viis nõuannet enne ülemuse jutule minemist: kuidas palka juurde küsida?
1. Kogu julgust, ole enesekindel ja valmistu vestluseks
Vihjetest ei piisa. Palka tuleb küsida selgelt ja üheselt mõistetavalt, kaasvestlejale otsa vaadates. Harjuta palgavestlust mõne sõbraga või kasvõi kodus peegli ees. Kui oma osa on selge, siis lepi tööandjaga vestluse aeg kokku ja anna juba ette teada, millest soovid vestelda.
2. Uuri tööturul toimuvat ja ole kursis oma ametikoha palgatasemega
Uuri, mida teised teevad ja millist palka saavad. Palga puhul räägi alati valdkonna keskmisest töötasust. Kui võtad eeskujuks otsese konkurendi, võib see tekitada tööandjas negatiivse hoiaku (kus nüüd tuli ähvardama). Kui sinu tööga ollakse rahul, siis ei ole ka palga ülevaatamine tegelikult probleem. Praegusel tööturu kiire arengu ajal teeb tööandja seda vähemalt kaks korda aastas või seob palga käibekasvuga.
3. Näita, et väärid rohkemat
Tee veidi rohkem, kui sinult oodatakse, ja pane oma edusammud ka kirja. Tööandja ei hinda töötajat, kes ütleb: selle raha eest ma rohkem ei tee. Näita välja, et oskad, suudad ja tahad teha rohkem, ning too tehtu ka palgaküsimise vestluses esile.
4. Müü end faktide kaudu
Palgakõrgenduse küsimise puhul on olulisim põhjendamine. Just siin tehakse suurimad vead. Kas tööandjat huvitab, et küsija auto laguneb, köök vajab remonti või tal ei jätku söögiraha? Loomulikult mitte – selline jutt jätab töötajast hädapätaka mulje. Räägi sellest, mis on tööandjale oluline. Ja seda faktide kaudu: kuidas täpselt oled ettevõttele kasulik, millega konkreetselt aitad firma arengule kaasa, mida oled juurde õppinud ja millega tuled järjest paremini toime.
5. Kas oled edutamiseks valmis?
Lõpuks peaksid endalt küsima, mida saad senisest rohkem teha. Võtta lisakohustusi? Suuremat vastutust? Ja ka teenida selle eest rohkem. Kui oled valmis enamaks, siis anna sellest teada. Töös edasi liikumiseks ei ole vaja mujale kandideerida.
Allikas: CV Keskus
Eesti majandus vindub: kasv vaid 1,1%
Rahandusministeerium prognoosis Eesti tänavuseks majanduskasvuks 3%, OECD jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks ja piirdus 1,5%-ga.
Statistikaameti andmeil kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,1%. Viimati oli majanduskasv nii nigel kolm aastat tagasi. Võrreldes eelmise kvartaliga kahanes sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis 1% võrra
4,07 miljardi euroni.
Kuigi majandus vindub, palgad suurenevad. Selle aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutopalk võrreldes mullu sama ajaga 6,3% kõrgem. Ainuüksi veebruarist märtsini tõusis keskmine palk 882 eurolt 940 euroni.
ärileht.ee
