Üleminek ühtsele euromaksete piirkonnale ehk SEPA-le alates 1. veebruarist 2014 tähendab eelkõige seda, et nii eraisikud kui ka ettevõtted saavad kogu Euroopas igapäevaseid pangatoiminguid teha oma kodupanga pangakontot ja -kaarti kasutades. Teisisõnu – kui Eesti elanik läheb välismaale näiteks õppima või töötama, pole tal enam vaja selles riigis avada pangakontot kohapealsete arvelduste tegemiseks, sest rahaasjade korraldamiseks piisab ainult pangakontost tema kodupangas.
Maksete kiiruse küsimus
Euromaksete kohalejõudmise kiirus Euroopa riikide vahel on juba paranenud: kui seaduse järgi peab raha saajani jõudma hiljemalt järgnevaks arvelduspäevaks, siis sageli saabuvad maksed tegelikult kiiremini. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on ühtsed üleeuroopalised maksetingimused, sh rahvusvahelise kontonumbri kasutamine, vähendanud Eesti inimeste kulutusi, kuna riigisiseste ja rahvusvaheliste maksete hind muutus ühesuguseks. Eesti inimesed on pärast euro kasutuselevõttu kahe aasta jooksul maksetelt säästnud hinnanguliselt 15 miljonit eurot.
Võrreldes ülejäänud Euroopaga jõuavad Eestis maksed praegu ühest pangast teise kiiremini. SEPA võimaldab pankadel tänast arvelduskiirust säilitada, aga kuna pangad saavad ise valida, millist maksesüsteemi kasutatakse, on edasise kohta lõplik sõna pankadel.
Eesti on pangateenuste kättesaadavuselt Euroopas esirinnas. Eestis ametlikult elavatel, töötavatel või õppivatel inimestel on üsna lihtne avada pangas konto, võrrelda teenustasusid ning vahetada soovi korral panka ja automaatselt üle viia juba salvestatud maksekorraldused ning teised makseteenused.
Elukohast sõltumatu
Uue aasta algul laienevad maksete tegemise võimalused veelgi. Kui juba praegu saavad Eesti inimesed teha eurodes ülekandeid kogu Euroopas sama soodsalt kui Eestis, siis alates 1. veebruarist 2014 tekib juurde piiriülese otsekorralduse võimalus (SEPA otsekorraldus). Mis sisuliselt tähendab, et kui näiteks Brüsselis korterit üüriva isiku üürilepingus nähakse ette kommunaalarvete tasumine otsekorraldusega, siis on võimalik seda teha ka Eestis asuvalt pangakontolt. Kuna tegemist on uue teenusega, ei pruugi seda iga pank esialgu pakkuda. Nõudluse kasvades peaks aga ka teenusepakkujate ring laienema.
Kui Euroopas tekivad tulevikus paremad võimalused teenustasude võrdlemiseks ja pangakonto avamise tingimusi ühtlustatakse (alles hiljaaegu esitas Euroopa Komisjon ettepaneku, mille siht on lihtsustada pangakonto avamist kogu Euroopas), siis saavad kõik eurooplased valida endale sobivaima teenusepakkuja riigist või oma elukohast sõltumatult. Näiteks kui Hollandisse õppima suunduv tudeng leiab, et seal on pangateenused soodsamad, siis saab ta oma kodupanga valida Hollandis ja jääda selle panga teenuseid kasutama ka siis, kui ta Eestisse naaseb.
Järgmise aasta alguses kehtima hakkavad uued reeglid ja eeskirjad võivad kaasa tuua vajaduse oma makseharjumusi natuke muuta, kuid see-eest muutub rahaasjade ajamine kogu Euroopas sarnasemaks ja kiiremaks.
Rainer Olt,
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist
