Kristiina Viiron
Jõulupühad ja uusaasta langevad tööpäevadele. See muudab tavapärast töökorraldust.
Mõlemal pühadele eelneval päeval ehk 23. detsembril ja 31. detsembril on tööpäev kolm tundi lühem.
„Pühade-eelsel tööpäeval tuleb alati tööpäeva lühendada,” rõhutab tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala. „Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus lubab seda teha või mitte. Tööpäeva lühendamine ei ole tööandja õigus, vaid kohustus.”
Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb Ehala sõnul saavutada töötajaga kokkulepe, et ta töötab pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, arvestatakse pühade-eelsest tööpäevast lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe korral rahas 1,5-kordselt. Kui töötaja aga ei nõustu pühade-eelsel päeval täistööpäeva töötama, ei ole tööandjal õigust teda selleks sundida.
Topelttasu
Pühade ajal töötamise eest tuleb maksta kahekordset töötasu.
„Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu,” osutab Ehala.
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus ta tööle tulema), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe korral rahas 1,5-kordselt.
Kui osa vahetust langeb riigipühaeelsele või -järgsele ajale, siis selle eest saab tavalist palka. Näiteks kui töötaja vahetus kestab kella 20-st kuni kella 8-ni ning kell 24 algab kuupäeva vahetudes riigipüha, siis saab ta tavalist palka nelja tunni eest ja topelttasu kaheksa tunni eest.
Summeeritud tööaja arvestuse korral, mil tööd tehakse tööandja koostatud tööajakava alusel, ei ole seaduses nõuet, et puhkepäevad peaksid langema kokku nädalavahetuse ja riigipühadega.
„Küll aga tuleks tööandjal järgida tööajakava koostamisel võrdse kohtlemise põhimõtet, s.t et võimalusel oleksid vabad nädalavahetused ja riigipühad jagatud kõikide töötajate vahel,” märgib Ehala. „Kui tööajakava (s.t graafiku) alusel töötav töötaja soovib pühade ajal tööle mitte tulla, on tal võimalik teha tööandjale ettepanek töögraafiku muutmiseks või juba aegsasti enne järgmise perioodi tööajakava koostamist oma soovidest tööandjale teada anda, et tööandja saaks võimalusel tööajakava koostamisel töötaja soovidega arvestada.”
Tükitöölised tasu ei saa
Tööpäevale langevad riigipühad tähendavad küll sellesse kuusse lisapuhkepäevi, ent tüki- või tunnitöö alusel palka saavate inimeste töötasu jääb vabade päevade arvel tublisti napimaks, sest hüvitist nende päevade eest ette nähtud ei ole. Kuupalka saavate inimeste töötasu riigipühade arvel ei vähene.
Ajast aega on pühad andnud põhjust juristilt nõu küsida. Näiteks kui inimene töötab vahetusega ja alustab tööd pühade-eelsel päeval. Küsija töötas 12-tunnisest vahetusest neli tundi pühade-eelsel päeval ja kaheksa tundi riigipühal, ja leidis, et pühade-eelsel päeval töötatud aeg pidanuks olema kolm tundi lühem.
Helve Toomla möönab, et seadusest sellele küsimusele täpset vastust ei leiagi.
„Kaldun nõustuma küsijaga, sest neli tundi tegi ta tööd riigipühale eelneval päeval ja seetõttu tuleks kogu tema tööpäeva vähendada,” märkis ta. „Ei pea ju tööpäeva lõppu kolm tundi lühendama, seda võib teha ka tööpäeva algusest.”
