Vähe sellest, et tööle minevate noorte mõistuse ja oskuste ning soovitava palga suhe kipub jääma reaalsusest kaugele, suhtuvad nad tihtilugu töösse ükskõikselt. Üks hoolimatuse juhtum päädis Pärnumaal liiklusõnnetusega.
Muu hulgas transporditeenust pakkuva osaühingu Presto juhataja Aavo Möllits meenutas mullust juhtumit, kui ta võttis enda ettevõttesse autoremondilukksepa praktikale kaks kutsehariduskooli lõpetavat noormeest. Üks tuli Pärnust, teine Kehtnast.
“Lasin poistel bussile rattad alla panna,” meenutas Möllits. “Panid rattad alla, aga kahel mutreid kinni ei keeranud ja ilukilbid läksid peale. Järgmisel hommikul sõitis buss garaažist välja ja Kernus tulid rattad alt ära.”
Kui juhataja nõudis praktikantidelt juhtunu kohta aru, vastanud nood naerdes: aga midagi hullu ju ei juhtunud. “Minu jaoks on täiesti arusaamatu, kuidas saavad noored nii süüdimatult käituda,” kurjustas Möllits.
Palk olgu vähemalt tuhat
Firmajuhi sõnade kohaselt on noorte seast korraliku tööjõu leidmine väga suur probleem. “Noortel ei ole haridust, oskusi ega kohusetunnet,” teadis Möllits. “Ainus, mis on, on palganõue. Tahavad palka saada tuhat eurot kuus, aga vastu ei ole neil midagi anda. On tüüpiline, et õpetame noore välja, ta käib paar nädalat tööl ja on siis kadunud. Neil puudub tööl käimise kohustus ja distsipliin.”
Sama kinnitas kinnisvarahooldusega tegeleva osaühingu Riegler Grupp töödejuht Pirko Palu.
“Kõige hullem on, et noored vanuses 16–25 tegelikult ei tahagi tööle tulla,” teadis Palu. “Kui tuleb töövestlusele, siis enamasti selgub, et lapsevanem või töötukassa on ta siia ajanud. Aga endal tal ei ole tegelikult mingit huvi tööle tulla.”
Samamoodi märkis Palu, et noorte palgasoov kipub olema täiesti ebareaalne.
“Kui võtame nad tööle, siis tuleb enamasti välja, et nad ei olegi võimelised tööd tegema,” jätkas töödejuht. “Füüsilise tööga ei saa noored üldse hakkama. Suvel käib paar päeva tööl ja siis on kadunud. Kas on rannas või lihtsalt juua täis. Mul oli juhus, kui töötaja magas päise päeva ajal objektil.”
Samuti korjaks Palu noortel töö juures telefonid käest ära. “Neil ei olegi sageli üldse aega tööd teha, sest kogu aeg on vaja kellegagi suhelda,” märkis ta.
Möllits arvas, et niisugune suhtumine on noortel tekkinud kodusest kasvatusest.
“Üks meie koostööpartner otsis suveks transporditöölist, mul oli isegi olemas noormees, keda neile soovitada, aga siis keelasid vanemad tal töölemineku ära. Ütlesid, et nende laps sellist tööd ei tee,” meenutas Möllits. “Pigem lonkigu mööda tänavaid.”
Harimatus on suur takistus
Eesti töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Pille Pärna andmeil oli 31. jaanuari seisuga töötukassas arvel 377 Pärnumaa noort vanuses 16–24 aastat. See moodustab Pärnumaa registreeritud töötute hulgast 17 protsenti.
Samal ajal märkis Pärna, et töötukassas arvel olevad noored on pigem kesise haridusega, haritumad saavad tööotsinguga ilmselt ise hakkama.
Nii on kutsekeskhariduse, keskerihariduse või kõrgharidusega noori töötukassas arvel vaid 54, keskharidusega 115 ja üle poole tööotsijaist on põhiharidusega.
“Tööandjad väärtustavad üha enam haridust ja töökogemust,” kinnitas Pärna. “Aga noorte puhul on suur takistus töölesaamisel töökogemuse puudumine. Samuti ei oska noored koostada kandideerimisdokumente, mis on väga oluline. Takistus on see, et noor ei oska end tutvustada ega tööandjale meeldivaks teha.”
Nii nagu tööandjad, kinnitas Pärnagi, et noortel on tihti ebarealistlikult kõrged ootused.
“Kuna haridus on puudulik, otsitakse peamiselt lihttöölise kohta, aga seal ei olegi ju võimalik kõrget palka saada,” kommenteeris Pärna. “Samal ajal on noorte vajadused suured. Elu on kallis, nad tahavad hästi elada ja pidutseda.”
Samuti tõstis Pärna esile kohusetunde puudumist.
“Noorel peaks olema tahe iseseisvalt hakkama saada ja tööl käia,” nentis töötukassa juhataja. “Aga sageli ei olegi tal huvi tööl käia, parem on kodus arvuti taga istuda või siis vanemad toetavad. Tänapäeva noori tihti ei sunnitagi ju nii tööle nagu vanasti. Vanemad peavad teda pigem ise üleval. Pikaajalisi töötuid noori oli töötukassas jaanuari lõpul arvel 171.”
Pärnagi teadis juhtumeid, kui noor sõlmib töölepingu, aga kaob siis ette hoiatamata mõne päeva pärast. Noored ilmselt seda ei tea, aga sellise käitumise puhul saab tööandja nõuda töölt lahkunult lepingu rikkumise eest rahalist hüvitist.
Ent tööl käimisel esineb takistusi, mis ei ole otse seotud noorte suhtumisega. Nii iseloomustab maakonna noori Pärna kinnitusel see, et tihtilugu ei ole maakonnas lihtsalt tööd või on transpordiprobleemid, mis takistavad linnas tööl käia.
Takistuseks võib saada ebasobiv tööaegki. Näiteks ei sobi klienditeenindus õhtusel ajal väikeste lastega naistele.
Samal ajal muudab pereloomine Pärna arvates noored kohusetundlikumaks.
“Eriti just, kui meestel on kellegi ees kohustusi, nad pigem lähevad tööle õhtuselgi ajal, mitte ei ole töötud,” tõi Pärna näite. “Kui noortel on omal pere, tekib vastutus oma pere ees.”
Võimalus saada koolitusi
Töötukassa pakub töötutele mitmesuguseid teenuseid, mis peaksid aitama inimestel tööle saada. Näiteks on töötul võimalik saada töötukassa kaudu kuni 2500 euro väärtuses täiend- või ümberõpet
Ettevõtlik inimene võib taotleda ettevõtluse alustamise toetust 4474 eurot. Pärnumaal antakse neid toetusi keskmiselt paar kuus.
“Töötutest noortest 143-l on põhiharidus,” selgitas Pärna. “Need noored suuname karjäärinõustaja juurde ja leiame neile sobiva koolituse, mis läheb kokku noore töösooviga. Kogemuse puudumisel saame noored pärast koolitust suunata ettevõtetesse praktikale. Ideaalvariandis võtab tööandja inimese siis pärast praktikat tööle. Kui töökohta taga ei ole, on praktika kõigele vaatamata noorele hea kogemus ja ta saab selle lisada oma CVsse.”
Töötud, kes on olnud arvel kauem kui kuus kuud, kuuluvad pikaajaliste töötute sihtrühma ja neil on võimalus osaleda tööklubis, kus õpetatakse koostama dokumente, mängitakse läbi tööintervjuu ja motiveeritakse tööd otsima. “Pikka aega tööta olnud noored kuuluvad võimalike palgatoetuse saajate hulka, ehk nende puhul saame maksta tööandjale toetust, kui ta võtab sellise noore tööle,” lisas Pärna.
Pärna teada otsivad töötud noored peamiselt lihttööd – oskus- ja käsitöölised, seadmeoperaatorid, teenindus- ja müügitöölised ning kontoritöötajad.
“Paljud noored lastega naised otsivad 9–17 kontoritööd, aga samal ajal ei anta endale aru, et põhiharidusega ei saa ju sellisele töökohale,” märkis Pärna. “Siis karjäärinõustaja motiveerib neid minema edasi õppima.”
Kõige enam otsitakse Pärnumaal tööle puhastusteenindajaid, õmblejaid ja kokkasid, samuti hooajalisi töötajaid. Suur on nõudlus spetsiifiliste oskustööliste järele, näiteks on puudus keevitajatest.
Tööandjate Keskliit avaldas artikli Pärnu Postimehe loal
Allikas: Pärnu Postimees , Andris Tammela , Eesti Töötukassa 18.02.2014
