Toimetaja: Aive Mõttus
Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Praxise analüüs näitab, et töö- ja pereelu edukam ühitamine ning isade osaluse suurendamine väikelaste hooldamisel ei ole vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik. Isade osalus vanemahüvitise saajate hulgas on olnud stabiilselt madal, jäädes vaid 6% kanti.
Analüüsis tõdetakse, et Eesti praeguses vanemapuhkuste süsteemis on mitmeid häid külgi, näiteks on meil helde vanemahüvitis ja pikk hüvitise periood. Samas on süsteem suhteliselt jäik, ega võimalda töö- ja pereelu väga hästi ühitada.
„Eestis on väikeste laste emade hõivemäär madal ja isade hoolitsejaroll tagasihoidlik,“ selgitab olukorda analüüsi üks autor Helen Biin Praxisest. Analüütiku sõnul on alust eeldada, et Euroopa Liidu suurim palgalõhe meeste ja naiste vahel on otseselt seotud traditsioonilise rollikäsitlusega nii tööandjate kui ka töötajate endi seas.
Hetkel puudub regulatsioonis element, mis motiveeriks mehi enam väikelastega pere juures kodus olema. Statistika kohaselt moodustavad vanemahüvitise saajatest isad vaid ligi 6%, lapsehoolduspuhkusele jääjatest on isasid 7% ja lapse haiguse korral võtavad hoolduslehe enamasti emad.
„Leidsime töös, et vanemapuhkuse võtmise paindlikumaks muutmiseks võiks soovijatel olla võimalik viibida lapsehoolduspuhkusel ka osaajaliselt ning jätkata osalise koormusega töötamist,“ märkis Biin.
Näiteks võiks olla võimalik hüvitatavaid lapsehoolduspuhkuse päevi nii-öelda välja võtta kogu lapsehoolduspuhkuse kestel ehk kolme aasta vältel, mitte ainult kuni lapse pooleteist-aastaseks saamiseni. „Ilmselt tervitaks arvestatav hulk peredest ka lahendust, kus mõlemad vanemad saavad samaaegselt kasutada osalist puhkust või töövabastust ning sellisel juhul on emal ja isal võimalik laste eest hoolitsemist omavahel jagada ning mõlemad säilitavad samal ajal sideme töökohaga,“ selgitas analüütik.
„Isade kaasamine laste kasvatamise juurde ei pea oleme eesmärk omaette, kuid see tagab laste õiguse mõlema vanema ajale ja hoolitsusele,“ toonitab Biin. „Isade osalus vanemapuhkuste kasutamisel on oluline ka soolise võrdõiguslikkuse seisukohalt. See võib avaldada positiivset mõju sündimusele, toetada pere stabiilsust, mõjub hästi isa tervisele ja personaalsele arengule,“ lisab analüütik ning rõhutab, et antud põhimõtted ja väärtushinnangud kajastuvad mitmes Eesti riigi strateegilises dokumendis.
Mõttekoja analüüsi kohaselt oleks isade osaluse suurendamiseks vajalik riigi selge sõnum peredele ja tööandjatele, et isade panus väikelapse hooldamisse on ootuspärane ja normaalne. „Teistes riikides on osutunud edukaks teatud osa vanemapuhkuse isale reserveerimine, näiteks lapse imetamisaja järgselt,“ märkis analüütik. “See ei tähenda, et isal on kohustus ilmtingimata koju jääda, kuid selleks, et pere saaks kasutada maksimaalset arvu hüvitatavaid lapsehoolduspuhkusepäevi, on vajalik ka isa panus lapse hooldamisse,“ lisas Biin ja ütles, et loomulikult tehakse siin erand üksikvanematele.
Osa soovitustest keskendub analüüsis aga töötajate ja tööandjate suhetele. Nimelt on praegu lapsevanemal võimalik minna kuni kolmeks aastaks lapsehoolduspuhkusele vaid 14-päevase etteteatamisega, mis jätab tööandjale vähe aega töö ümber planeerimiseks. Analüütikute hinnangul oleks mõistlik kaaluda etteteatamisaja pikendamist.
Praxise analüüsi fookuses oli küsimus, kuidas praegune süsteem võimaldab lapsevanematel tööd ja pereelu ühitada ning kas ja kuidas motiveerib see isasid vanemapuhkuseid kasutama. Poliitikaanalüüsi tulemusena tehakse ettepanekud vanemapuhkuste süsteemi ümberkujundamiseks, arvestades seejuures kaasnevat mõju nii tööandjatele, riigile kui ka ühiskonnale laiemalt.
Analüüsi tellis Sotsiaalministeerium ja töö on valminud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel. Aruanne on kõigile kättesaadav Praxise kodulehel, samal teemal ilmus äsja Sotsiaalministeeriumi toimetis „Eesti vanemapuhkuste süsteemi arenguvõimalused“.
