Ann-Marii Nergi
ärileht.ee
Eelmisel aastal vähenes toidutööstuse kasum 10% võrra ja peamiselt just palgakulude arvelt.
Eesti toiduliidu volikogu aseesimees ja AS-i Premia Foods nõukogu esimees Kuldar Leis tõdes eilsel toiduainetööstuse aastakonverentsil, et kuigi toiduainetööstuse eksport kasvas mullu 10% (0,5 miljardi euroni), siis kogu sektori kasum oli 2013. aastal 10% väiksem. Kasumi kahanemine oli peamiselt tingitud tööjõukulude kasvust.
Leis selgitas, et sarnaselt muude majandusharudega seisab ka toidu- ja joogitööstus silmitsi aina suurenevate tööjõukuludega ja tööjõupuudusega. „Arvud näitavad, et toiduäris on palgakasv olnud nii eelmisel kui ka üle-eelmisel aastal ümmarguselt 10%. Investeeringud eelmisel aastal vähenesid, aga kui äri kasvab, peaks ka investeeringute maht kasvama. Investeerima aga peame, sest muidu jääme paigale seisma.”
Tarbija ei lase hindu tõsta
Leisi sõnul peavad suure tööjõu osakaaluga toidutöösturid – eriti ekspordile keskenduvad ettevõtted – mõtlema, millal on aeg investeerida seadmetesse ning kas nad suudavad seda teha nii, et efektiivsus kasvaks ja palgakulud kahaneks töötajate arvu vähendamisega. „Ma julgustaksin eksportijaid endiselt, et ärme ekspordi lihtsalt koort või piima, vaid teeme nendest väikestes pakendites bränditooted, siis saab ka kõrgemat hinda küsida.” Praegu moodustab ekspordist endiselt suurema osa private label ehk jaekettide omamärgitooted, mis ei anna toiduainetööstustele juurde tuntust ega toodetele lisandväärtust.
Põllumajandusminister Ivari Padar rõhutas, et toiduainete ekspordi tugevateks vedajateks on piimatooted ja teravili, kuid ettevõtted peaksid märksa enam suutma eksportida rohkem väärtustatud ja seega hinnalisemat toidukraami. Ka majandusekspert Maris Lauri tõdes, et kuna Eesti rahvaarv ja töötajate hulk väheneb, peavad ettevõtjad hoidma vanemaid inimesi võimalikult kaua tööl ja ühtlasi oma tootmist uuendama. „Kaupmehed tahaksid küll ka hindu tõsta, aga konkurents ja valivad tarbijad ei lase seda teha. See pole ainult meie siseturul nii, vaid kogu Euroopas, sest ka Lõuna-Euroopa riigid vaatavad ekspordi mõttes Kesk-Euroopa poole nagu meiegi. Seega on konkurents „keskel” veel eriti tihe,” rääkis Lauri. Tema sõnul võib aga eeldada, et ekspordivõimalused lähiajal paranevad, sest nõudlus suureneb. „Ekspordikasvu võimalused on paremad, kuid selle nimel tuleb kõvasti pingutada. On üpris tõenäoline, et Vene majandus läheb sel aastal miinusesse. Kui Venemaa meid ei taha, siis tuleb hakata mõtlema uutele turgudele.”
Kui tööjõukulud toidu- ja joogitööstuses olid 2012. aastal 145 miljonit eurot, siis 2013. aastal olid need juba pea 160 miljonit. Kiiremini kasvasid palgad pagaritoodete sektoris ehk aastaga 12,6%, kõige vähem aga piimatoodete tootmises 3,2%. Kogu tööstuse müügitulu kasvas mullu 1,5 miljardi euroni ehk 11% ning eraldiseisvalt näitas suurimat müügitulu tõusu lihatoodete sektor 16% tulu tõusuga.
Jogurtid said esikoha
Toiduainetööstuse aastakonverentsil sai Eesti parima toiduaine 2014. aasta kuldmärgi Maag Piimatööstus Farmi Kreeka jogurtite sarja eest. Kuldmärgid teenisid veel Pai Pluss smuutid (Põltsamaa Felix AS) mittealkohoolsete jookide kategoorias, Vana Tallinn Signature (Liviko AS) alkohoolsete jookide kategoorias.
Konverentsil anti ka Juubelikulla aumärk tootele, mis on poelettidel olnud vähemalt 20 aastat, see sai Maiuspala pralineekompvekkidele (Kalev AS).
Põltsamaa Felixi tooted said ühe kuldmärgi, kolm hõbemärki ja ühe eriauhinna.
