Sooline palgalõhe möödunud aastal Eestis veidi kasvas. Naispalgatöötajate tunnitasu oli 24,8 protsenti madalam kui meestöötajatel. Tööandjate keskliidu juhatuse esimees Toomas Tamsar ütles, et palgalõhe ei ole otseselt tööandjate probleem, küll kutsus ta aga üles naisi ennast kõrgemat hindama ja ka seejärel kõrgemat palka küsima.
"Tööandjate jaoks on see sotsiaalse olemusega probleem. Palgalõhest on palju räägitud, aga palgalõhe iseenesest pole minu arvates probleem. Tuleme korra tagasi selle juurde, mis asi on palk. Palk on ju tegelikult kokkulepitud tööjõu hind. Turumajanduses on need asjad nii, et hind kujuneb täpselt seal, kus pakkumine ja nõudlus kohtuvad," rääkis Tamsar ERRi raadiouudistele.
2013. aasta oktoobris oli naispalgatöötajate brutotunnitasu 24,8 madalam kui meespalgatöötajatel ja varasema aastaga võrreldes suurenes sooline palgalõhe 0,2 protsendipunkti, teatas statistikaamet. Aastaga tõusis naispalgatöötajate tunnitasu 7 protsenti ja meespalgatöötajate tunnitasu 7,2 protsenti, mis oli ka palgalõhe minimaalse suurenemise üks põhjus. Kõige suurem sooline palgalõhe oli Eestis 1994. aastal, mil see oli 28,9 protsenti.
Valdkonniti on kõige suurem sooline palgalõhe finants- ja kindlustustegevuses, kus mehed said palka rohkem tervelt 41,8 protsenti.
Ainuke sektor, kus palgalõhet ei eksisteerinud oli veondus ja laondus.
Tamsari sõnul on kindlasti olemas tööandjaid, kes maksvad naistele vähem palka teadlikult, aga üldiselt käitub tööandja, eriti eraettevõtja, väga ratsionaalselt küsimustes, mis puudutavad raha.
"Enamasti ei ole küsimus selles, et ta maksaks kellelegi vähem või rohkem palka sellepärast, et ta on mees või naine, vaid ta maksab rohkem või vähem palka sellepärast, et see inimene on tema arvates kas rohkem väärt või see inimene ise küsib rohkem või vähem palka. Seal on erinevaid võimalusi. See kui mõni tööandja niimoodi mõtleb... ma arvan, et need on mingid ühiskonnas juurdunud arusaamad soorollidest, mis ei kao nii kiiresti lihtsalt," ütles Tamsar.
Meestöötajate osatähtsus palgatöötajate koguarvus langes 48 protsendilt 2012. aastal 47 protsendile möödunud aastal.
"Mina arvan, et naised muutuvad järjest julgemaks. Teiseks juhtub see, et kuna naised on Eestis oluliselt paremini haritud, siis ma arvan, et see probleem hakkab kuskiltpidi ennast ise lahendama selle poole pealt, et kui naised muutuvad tööandjate jaoks väärtuslikumaks, siis neile ka makstakse rohkem. Naised peaksid alustama sellest, et nad väärtustavad iseennast kõrgemalt ja ei paneks ennast alahinnatu rolli, et nad oleksid julgemad ja enesekindlamad," rääkis Tamsar.
Allikas: ERR
