Kelli Seiton
Valitsus kiitis eile avalikkuses kirgi kütva töövõimetoetuse seaduse eelnõu heaks ja saatis edasi riigikokku. Valdkonna inimesed aga leiavad, et 180 miljonit eurot Euroopa fondide raha kulutatakse valele asjale. Juhime tähelepanu reformi neljale kriitikat saanud aspektile.
Hindav riik?
Üks töövõimereformi küsitav aspekt on see, kuidas töövõimet hindama hakatakse. Sotsiaalkindlustusameti asemel tehakse seda nüüd töötukassas, kus töövõime hinnang kujuneb kahe hindamise koostöös. Esiteks paneb arst inimese terviseandmed kokku hinnatava täidetud ankeediga, kus too ise oma töövõimet hindab. Näiteks peab ankeedis määrama oma võimet tõsta ja liigutada pooleliitrist vedelikuga täidetud anumat. Kui saadud infost ei piisa, võib arst inimese ka visiidile kutsuda. Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Rait Kuuse sõnul võiks visiiti vajada umbes 20% inimesi. Arsti hinnang läheb töötukassa juhtumikorraldajale, kes inimesega lõpuks ka näost näkku kohtub, saadud andmete ja vestluse põhjal lõpliku töövõime määrab ning edasisi tegevusi planeerib. „Täna määratakse inimesele protsent ja keegi ei vaata, mis edasi saab,” märkis Kuuse.
Loe edasi, kuidas töövõimet hindama hakatakse ja milline on kriitika reformile.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
