Ametiühingute Keskliit tervitab avatud diskussiooni, mille põhjustas Indrek Neivelti väljakäidud idee tõsta miinimumpalk 1000 euroni kuus ning peab seda hädavajalikuks, kuid lisab, et miinimumpalga tõus peab olema järk-järguline, läbi kaalutud tihedas koostöös majandusteadlastega ja turvatud massiivse koolituse pakkumisega töötajatele. Ühtlasi paneb Ametiühingute Keskliit südamele neile tööandjatele, kes kriisi ajal palku langetasid, tõsta palk tagasi vähemalt kriisieelsele tasemele, kui seda siiani veel tehtud pole.
Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Petersoni sõnul tähendab praegune palgatõusu tempo seda, et jõuaksime Euroopa tasemele alles 24 aasta pärast. See perspektiiv ei ole töötajatele ega ühiskonnale tegelikult vastuvõetav, sest hinnatasemelt ja kasumitelt oleme me Euroopale juba praegu tunduvalt lähemal. „Tegelikult on iga inimese töö väärt seda, et eluga iseseisvalt toime tulla ilma, et riik talle sotsiaaltoetusi juurde maksaks. Tänane palgaskaala seda ei võimalda,“ kommenteeris Peep Peterson.
Ametiühingujuhi sõnul puudutab Neivelti jutt otse või kaude poolt elanikkonda, kes teenivad täna alla mediaanpalga, sest uus alampalk sunnib ka teisi alumise poole palku suurendama. „Eestis kipuvad lõhed liiga suureks ja ühiskond vajab hetkel Neivelti idee taolist majanduse elavdamise mootorit,“ ütles Peterson. Ta lisas, et alampalk on ainult üks näitaja palgapoliitika maailmas. Teine teema on mediaanpalk ehk keskmise töötaja palk. Rohkem tahakski rääkida just mediaanpalga mõjutamisest, sest sellel on töötajaskonnale ja elukvaliteedile suurem mõju,“ lisas Peep Peterson.
Ta tõi välja Neivelti idee kasuteguri sisetarbimisele: 10protsendine palgatõus 300-400 eurot teenivale töötajale ja sama protsent tippjuhtidele tähendab jätkuvalt mitme tuhande euroseid vahesid inimeste sissetulekutes. Töötajad, keda on tippjuhtidest kordi rohkem, ei elavda 30-eurose palgatõusuga sisetarbimist oluliselt, nagu ei suuda seda teha ka väiksem osa suure palgatõusuga tippjuhte.
Petersoni sõnul vajavad ametiühingud aga miinimumpalga kiire tõusu tagajärgedele tõsist majanduslikku analüüsi ning argumentatsiooni selle kohta, mis saab inimestest, kes töökohtade ümbervaatamise käigus võivad töötuks jääda. „Mõistame, et praegusest tempost kiirem tõus tähendab ühtlasi töötajale ohtu tööturul – palga tõstmise eesmärgil vaadatakse järsult üle kõik töökohad, nende efektiivsus. Peame seetõttu olema valmis kõiki inimesi massiliselt koolitama, et tegelikult kõik saaksid võimaluse asuda senisest keerulisemale ja tasuvamale tööle,“ selgitas Peterson.
„Tähtis on saavutada selline maksimaalne tõus, mida järgmise kriisi ajal hoobilt ära ei võeta. Eelmise kriisi ajal juhtus, et väga kiirelt tõusnud palgad kukkusid 40-50%. Paljudele tähendas toonane käitumine elukvaliteedi olulist langust ja isiklikke tragöödiaid,“ selgitas Peterson.
Petersoni rõhutas ka, et alustuseks võiksid need ettevõtted, kes veel ei ole taastanud oma palgataset kriisieelse tasemega, seda esimeses järjekorras taastada. „Keskmised majandusnäitajad, mis lubavad vähemalt kriisieelset palka maksta, on juba tükk aega saavutatud ning tänaseks keskmisest juba mööda läinud. Meil on aga ühiskonna jaoks väga olulisi majandussektoreid, kus pole pikki aastaid palgatase üldse tõusnud,“ ütles Peep Peterson.
