1. septembril jõustuvad tulumaksuseaduses kaks olulist muudatust seoses isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamisega. Esiteks kaob võimalus maksta töötajale ning juhatuse ja nõukogu liikmetele isikliku auto kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Teise olulise muudatusena suurendatakse Kaubanduskoja ettepanekul hüvitise maksuvaba piirmäära 256 eurolt 335 euroni kuus, kirjutab koja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja kt Marko Udras.
Praegu on tööandjal võimalik isikliku sõiduautoga (ei ole tööandja omandis ega valduses) tehtud töösõite hüvitada töötajale tulu- ja sotsiaalmaksuvabalt kahel viisil. Kui töösõitude kohta peetakse arvestust asjakohase Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras ehk lihtsustatult öeldes peetakse sõidupäevikut, võib maksuvabalt hüvitist maksta kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Kui nõuetekohast arvestust ei peeta, on lubatud maksta hüvitist maksuvabalt 64 eurot kuus ühe töötaja ja ühe sõiduauto kohta.
64eurone sõiduauto hüvitis kaob
Alates 1. septembrist kaob võimalus maksta töötajale ning juhatuse ja nõukogu liikmetele isikliku auto töösõitudeks kasutamise eest hüvitist ilma sõitude kohta arvestust pidamata. Seega tuleb isikliku auto kasutamise maksuvabaks hüvitamiseks igal juhul pidada arvestust tööalaste sõitude kohta.
Kaubanduskoja hinnangul suurendab 64eurose hüvitise kaotamine halduskoormust eelkõige nendes ettevõtetes, kus töötaja kasutab isiklikku autot töösõitudeks suhteliselt vähe ning kus sõitude üle arvestuse pidamine ei ole seetõttu otstarbekas. Seetõttu tegime ka Riigikogule ettepaneku jätta alles võimalus maksta kuni 64eurost hüvitist ilma sõidupäevikut pidamata, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse.
Rahandusministeerium põhjendab muudatuse tegemist järgmiselt: „Praktikas kasutatakse 64eurost hüvitist sageli maksuvaba palgalisana ja maksuvabastus ilma tegelikku auto kasutust tõendamata ei ole põhjendatud. Ministeeriumi hinnangul on muudatusega kaasnev halduskoormuse kasv õigustatud maksuvabastuse sihipärase kasutamise tagamiseks. Lisaks on eelnõu seletuskirjas välja toodud, et kui arvestuslikku hüvitist makstakse üksikute töösõitude kulude katmiseks, ei ole lisanduv koormus ülemäära suur. Seletuskirjas on märgitud, et arvestuse pidamise reeglid on väga lihtsad – arvestusele ei ole ette nähtud konkreetset vormi ja sisuliselt tähendab see vaid sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbitud kilomeetrite ülesmärkimist (lisaks töötaja nimele ja sõiduki numbrimärgile).
Kaubanduskoja ettepanek: hüvitise maksuvaba piirmäär 335 eurot kuus
Kui isikliku auto kasutamisel töösõitudeks peetakse sõidupäevikut, võib tööandja hetkel maksta maksuvabalt hüvitist kuni 0,3 eurot töösõidu ühe kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 256 eurot kuus. Selline piirmäär on püsinud muutumatuna alates 2009. aastast.
Algselt soovis Rahandusministeerium piirmäära suurendada 300 euroni kuus, kuid Kaubanduskoja hinnangul ei oleks selline tõus olnud piisavalt suur elukalliduse tõusu arvestades. Kaubanduskoja ettepanekul tõstetakse alates 1. septembrist isikliku sõiduauto hüvitise maksuvabastuse piirmäär 256 eurolt 335 euroni kuus.
Endiselt jääb aga kehtima põhimõte, et ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on 0,30 eurot kilomeetri kohta. Seega on tööandjal lubatud alates 1. septembrist maksta töötajale isikliku auto töösõitudeks kasutamise eest maksuvabalt hüvitist üle 1100 töösõidu kilomeetri eest. Praegu võib töötajale hüvitist maksta ca. 850 töösõidu kilomeetri eest.
Seoses tulumaksuseaduse muudatustega vajavad muutmist ka Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse täpsemad reeglid tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kohta, ning rahandusministri määrust, mille lisas on välja toodud isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon. Mõlemast määrusest tuleb kaotada viide ilma sõitude kohta arvestust pidamata makstavale hüvitisele. Augusti keskpaigaks ei olnud viidatud määrustest neid muudatusi veel tehtud.
