Priit Simson
arvamustoimetaja
Vananev Eesti on liiga kinni 40-tunnises töönädalas, osutab sotsioloog Iris Pettai.
Kõikvõimalikud targad käivad õpetamas, et maksumaksjate hulk kuivab kokku ja pensionikassa samuti. Sellega kaasneb soovitus: töötage kauem. Ühtlasi paistab, et selle sooja soovituse järgimine ei olegi niisama lihtne. Juhtusin lugema uuringut, mille järgi hindas üle poolte vanemaealiste väikseks oma võimalust leida pensioniealisena töökoht. Millest see tuleneb?
Vaatasin 2012. aasta uuringut. Ainult 13% vanemaealisi arvas, et oma praeguse eriala ja kvalifikatsiooniga leiaksid nad sobiliku töökoha. Seega inimesed hindavad oma konkurentsivõimet äärmiselt madalalt. Valmistume parajasti konverentsiks ja üks korraldajaid just rääkis, et augustis ütles Paide Arvamusfestivalil üks igati mainekas oma ala tippinimene, kes läheneb 60. eluaastale, et Eestis on olukord, kus üle 50-aastane inimene peab häbenema, kui ta tahab veel tegija ja nähtav olla. Ühiskond on rohkem valmis selleks, et vanemad, üle 60-aastased inimesed toimetaksid kindlates valdkondades, oma organisatsioonides, väärikate kinos või kolmanda nooruse ülikoolis, kooksid kindaid või hoiaksid lapselapsi. Aga valmis polda selleks, et nad tuleksid noortega võrdselt konkureerima või nende eest töökohti ära võtma. Või isegi selleks, et nad oleksid avalikus sektoris väga nähtaval. On ettekujutus, et 50–60-aastastel ja vanematel tuleb kuskil omaette olla.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
