Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul on viimase viie aasta kokkuvõttes Eesti tööturg võrreldes teiste riikidega taastunud väga kiiresti globaalse finantskriisi mõjul ülikõrgeks paisunud tööpuudusest.
Käesoleva aasta esimese kvartali 6,6% suurune töötuse määr on lähedal kriisieelse näitajale ning tööturul osaleb nüüd suurem osa tööealistest kui toona.
Statistikaameti tehatava tööjõu-uuringu andmetel polnud aasta alguskuudel veel majanduskeskkonna ebakindlus tööturule kandunud. Töötuse määra väike tõus – esimeses kvartalis 6,6 protsendini võrreldes eelneva kvartali 6,3 protsendiga – oli Soosaare hinnangul tingitud hooajalistest teguritest.
Arvestades tööealise elanikkonna kahanemist ja nõrka majanduskasvu oli hõive kasv tugev, ulatuses aastavõrdluses 2,9%ni. Osaliselt suurendas aga hõive kasvumäära töötajate registreerimise kohustus.
Teise kvartalis püsis töötukassa andmete kohaselt registreeritud töötute arv ligikaudu eelmise kvartali tasemel ning maksuameti andmetel kasvas deklareeritud palgatulu saajate arv veidi alla 2% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Seega oli ka teises kvartalis olukord tööturul stabiilne. Negatiivse poole pealt on aga konjuktuurinstitutuudi baromeeteruuringu kohaselt ettevõtete hõive ootused kahanenud ning majapidamised on muutunud töötuse arengute osas tulevikus pessimistlikumaks.
"Peamiseks riskiallikaks on aga jätkuvalt tootmise kallinemine tööjõukulude kiire kasvu tõttu. Kiire palgakasv mõjutab kõige tugevamini eksportööre, kes ei saa väliskonkurentsi tõttu kõrgemaid palgakulusid oma toodangu hindadesse edasi kanda," leiab Soosaar.
See võib tema hinnangul sundida ettevõtjaid tööjõukulude kokkutõmbamise ja tootmise tõhustamise nimel töötajate arvu vähendama, halvemal juhul viima tootmise üle piirkonda, kus palgatase on madalam.
Regioonide lõikes on töötuse määr Eestis kõrgem Ida-Virumaal, registreeritud töötus on kõrge ka Valgamaal. Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud maakondadega suurem osa töökohti töötlevas tööstuses, mis muudab sealse tööpuuduse majandusolukorra suhtes tundlikuks.
"Tööstuses on keskmisest enam suure töötajate arvuga ettevõtteid, seega on ettevõtete raskustesse sattumisel mõju laiem," selgitab Soosaar.
Mai lõpu seisuga oli Ida-Virumaal registreeritud veidi üle 5700 töötu. "Seega üle Eesti Energias ning Nitroferti koondamisel on märkimisväärne mõju regiooni tööturule," lisab ta.
