Kadri Paas, Tanel Saarmann
ärileht.ee
Eurostati andmestest selgub, et aastast aastasse on eestlaste keskmine tunnitootlikkus püsinud 10-11 euro juures. Samal ajal on meie lähipiirkonna riikides samalaadne number mitu korda suurem: Taanis 50 euro, Suurbritannias 40 euro, Soomes samuti 40 euro ja Norras tervenisti 70 euro lähistel.
Kui aastaid on Eesti poliitikud, aga mitte ainult, rääkinud tootlikkuse olulisusest, kasvust ja arendamisest, teevad eestlased jätkuvalt üliodavat tööd. Kui töö tulemust ei suuda ettevõtja kallilt maha müüa, tulebki välja, et Eesti ei jõua mitte kunagi peaminister Andrus Ansipi lubatud viie rikkama riigi hulka. Ja mõistagi ei saa me siis ka Lääne-ja Põhja-Euroopa tasemel palka.
LHV majandusanalüütik Heido Vitsur räägib Ärilehele, et eestlased ei ole laisad ega rumalad, kuid ilmselt üsna tagasihoidlikud. "Osalt on tagasihoidlikkus tingitud meie väga piiratud keeleruumist, mille tõttu muu maailm paljudele meist üsnagi võõraks jääb ega lase neil seal sellise endastmõistetavusega tegeleda nagu näiteks iirlastel. Kuid meie tagasihoidlikkusest mõjutab meie edukust palju enam see, et oleme üpris naiivsed ja liig sageli ei tee vahet enda ja teiste huvide vahel ja pahatihti ei pane tähele vastuolusid teiste jutus ja tegevustes," nentis Vitsur.
Eestlased võtavad Vitsuri meelest teiste edulugudest teadmiseks seda, mis on meeldiv ja ignoreerib tervikut, mis on teisi eduni viinud. "Noh, neid viimaseid asjaolusid võib ju ka rumaluseks nimetada. Lõpuks peame tunnistama ka seda, et ega meil protsesside juhtimise kogemust riigi ega ka ettevõtete tasemel just liiga palju olegi. Lisaks sellele vähendab meie majanduse tõhusust tema väga madal komplektsuse tase, mis juba iseendast toob kaasa kohmakama organisatsiooni ja suuremad kulud ja madalama tööviljakuse," arutleb Vitsur.
Tabelit näeb originaalis.
