Leidsid sobiva tööpakkumise, saatsid ära oma CV ja motivatsioonikirja ning Sind kutsuti vestlusele. Palju õnne, oled paberil märgitud andmete põhjal keskmisest kandidaadist tugevam! Samas, pane tähele, et isegi kui vastad kõigile tööpakkumisel olnud tingimustele, on paberist tunduvalt olulisem Sinu esinemisoskus töövestlusel. Mõne lihtsa vea tõttu võid märkimisväärselt vähendada enda enesekindlust ning seeläbi esineda vestlusel märksa kehvemini, kui tegelikult selleks võimeline oled.
CV Keskus pani kirja need seitse tüüpilist töövestlusel tehtavat viga, mis võivad lihtsasti nullida Sinu võimalused haarata endale soovitud ametikoht .
Vähene ettevalmistus
Enne töövestlusele minemist tutvutakse tihti vaid tööandja koduleheküljega, kus sirvitakse põgusalt ettevõtte ajalugu ja viimaseid artikleid ning arvatakse, et sellest piisabki. Võib-olla on aga ettevõttel hoopiski tihti uuendatav ja igati informatiivne Facebooki lehekülg? Või leiab juba Google’i otsingu esimeselt leheküljelt artikleid ettevõtte käekäigu ning tulevikuplaanide kohta? Ehk on ettevõtte töötajad aktiivsed Twitteris ja jagavad seal väärt informatiooni? Kõik see teave, mis võiks töövestlusel näidata, kui põhjalik ning tõeliselt huvitatud on kandidaat antud töökohast, leidub enamasti vaid mõne kliki kaugusel, ometi ei kasutata seda võimalust sageli ära.
Hooletu suhtumine
„Tere, ma tulin kohtuma kellegi.. Mariga?“– „Maarjaga ehk?“ – „Ah, jah, võimalik, et oli hoopis Maarja, tõesti!“ – sellised dialoogid on üsna sagedased, kuigi ennetada on neid lihtsamast lihtsam. Tasub vaid vahetult enne uksest sisse astumist meenutada, kellega ikkagi vestlema tullakse.
Kehv esmamulje
Esmamulje tekib juba esimeste sekundite jooksul, ent mitte alati ei hinnata selle mõju – tullakse ebakorrektse väljanägemisega, kohmetult, krampliku ja suletud hoiakuga. Mida ebakindlamalt kandidaat end tunneb, seda vähem jätab ta usaldusväärse ja tõsiseltvõetava mulje.
Nõrk eneseanalüüs
„Millised on Sinu nõrgad küljed?“ Väga tihti juhtub, et kuigi vestluse esimene pool on läinud ladusalt, takerduvad kandidaadid selle küsimuse juures, näidates, et enda nõrkusi pole üldse analüüsitudki. Enese hea müümine on vaid pool võitu – vajalik on osata välja tuua ka enda nõrku külgi ning neid põhjendada.
Küsimuste esitamata jätmine
„Kas teil on midagi küsida?“ – küsimus, mida peaaegu igal vestlusel kandidaadile esitatakse. See on suurepärane võimalus demonstreerida siirast huvi ning tehtud eeltöö põhjalikkust. Ometigi vastatakse üllatavalt tihti, et juba on kõikidele küsimustele vastused saadud ning rohkem lisainformatsiooni teada ei soovitagi. Selline reageering annab aga tööandjale märku vähesest ettevalmistumisest ning suurema huvi puudumisest. Pea meeles, et meile kõigile meeldib endast rääkida ning sama kehtib ka Sinu tulevase tööandja kohta.
Põhjendamatud ootused
Sageli juhtub, et kandidaadid ei oska põhjendada oma palgasoovi. Hakatakse rääkima olemasolevatest laenudest ning kohustustest, kuid unustatakse ära, et tööandja ees peab hoopiski müüma oma oskusi, teadmisi ning võimekust parandada ettevõtte käekäiku.
Hilinemine ja teavitamata jätmine
Tihtipeale ei jõua tööotsijad kokkulepitud ajal vestlusele, kuna ei ole eelnevalt endale selgeks teinud, kuhu tulla ning kaua tulek aega võiks võtta. Vahel tõesti juhtub, et tuleb ette midagi ootamatut, ent enamasti on tegu lihtsalt vähese etteplaneerimisega. Peaks olema ütlematagi selge, et hilinemise või ootamatute asjaolude ilmnemise korral, tuleb sellest potentsiaalset tulevast tööandjat teavitada, täpsustada oma saabumisaeg või vajadusel kohtumine ümber tõsta. Sageli kahjuks ei vaevu kandidaadid seda tegema.
