2. mail eetris olnud Tööminutite saates rääkis Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu täiskasvanute koolituse seadusest tulenevatest õigustest ja kohustustest.
Töötaja on kohustatud osalema oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel. Kusjuures seadus ei ütle, et ainult tööandja korraldatud koolitusel, vaid eesmärgiks on laiem enesetäiendamise kohustus.
Tööandja on aga vastukaaluks töötaja kohustusele kohustatud omalt poolt tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Selle sätte eesmärgiks on eelkõige koolituste korraldamine tööandja poolt. Kuid lisaks on tööandjal kohustus võimaldada töötajale õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. Selle paragrahvi kontekstis on mõeldud neid koolitusi, kuhu töötaja läheb omal initsiatiivil.
Paljudel tööandjatel on töötajad, kes alles omandavad kutsealast kõrgharidust või läbivad spetsialistiõpet. Nendes õppevormides osalemise initsiatiiv tuleb üldjuhul töötajalt endalt ja seega on asjakohane täiskasvanute koolituse seaduse rakendamine.
Täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse töötajale tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul.
Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras, ülejäänud 10 päeva eest tasu ei maksta.
Lisaks eelnimetatule, on töötajal õigus saada tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.
Tasemeõppe korraldamist reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus, rakenduskõrgkooli seadus, ülikooliseadus ning erakooliseadus ehk kui meditsiinitöötaja omandab kutsealast kõrgharidust, on see vaadeldav seaduse mõistes tasemeõppena ning tal on õigus taotleda tööandjalt õppepuhkust.
Õppepuhkust antakse töötaja avalduse alusel, mis peab olema esitatud vähemalt 14 kalendripäeva enne õppepuhkusele jäämist. Avaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk töötaja võib teatise saata ka näiteks e-kirja teel. Lisaks avaldusele peab töötaja esitama õppepuhkuse taotlemiseks ka õppeasutuse teatise.
Millistel juhtudel on aga tööandjal õigus keelduda õppepuhkuse andmisest või see katkestada? Kuula täpsemalt Kuku raadio eetris olnud Tööminutite saatest ning saa ülevaade.
Allikas: Tööelu.ee
