Kai Sipp, töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja
Kui töötukassa on hinnanud inimese töövõimet ja leidnud, et see on tervisekahjustuse või puude tõttu vähenenud, on tal õigus saada töövõimetoetust.
Praegu saab tervisekahjustusega inimene töövõimetuspensioni, mille suurus sõltub töövõimekaotuse protsendist ja inimese senisest tööpanusest. Ka makstakse töövõimetuspensioni vaatamata sellele, kui suur on inimese palk, juhul kui ta töötab.
Töövõimereform asendab pensioni töövõimetoetusega, mille suurus ei ole enam seotud inimese senise sissetuleku ega tööstaaþiga. Töövõime toetus on kahes suuruses: osalise töövõime korral on toetus sel aastal ligi 192 eurot kuus, puuduva töövõime korral ligi 337 eurot kuus (toetuse täpne suurus sõltub kalendripäevade arvust kuus).
Sarnaselt riiklike pensionitega indekseeritakse ka töövõimetoetuse määra iga-aastaselt 1. aprillil, mille tulemusena see eeldatavasti igal aastal pisut tõuseb.
Neile, kelle töövõimetuspension on suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust senise pensioni suuruses. Seda tingimusel, et inimene oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud kestusega vähemalt kaks aastat ja töövõime hindamise taotlus on töötukassale esitatud püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuses märgitud korduvekspertiisi tähtajal. Sellist toetust ei hakata iga-aastase indekseerimise käigus suurendama, vaid see püsib kindlas summas seni, kuni see ühtlustub uutele tulijatele makstava töövõimetoetusega.
Esmalt uued tulijad
Kuigi töövõimetoetuse seadus asub jõusse 1. juulist 2016, ei tähenda see, et kõik töövõimetuspensionid muudetakse töövõimetoetusteks. Esimese poole aasta jooksul ei puuduta uus süsteem praeguseid töövõimetuspensionäre üldse: aasta lõpuni määrab töötukassa töövõimetoetuseid vaid neile, kelle töövõimet hinnatakse esmakordselt.
2017. aasta algusest hakatakse töövõimetuspensioni asemel maksma töövõimetoetust kõigile neile, kellel jõuab kätte korduvhindamise aeg ja kes seetõttu läbivad töötukassas töövõime hindamise.
Kõik tänased töövõimetuspensionärid jõuavad uude töövõimetoetuse süsteemi aastaks 2020. Erandiks jäävad vaid need vähesed, kes on hinnatud töövõimetuks tähtajatult – nemad jäävadki töövõimetuspensioni saajateks kuni vanaduspensioni ea täitumiseni, kui nad ei soovi uue süsteemiga liituda vabatahtlikult.
Toetatakse töövõimet
Töövõimetoetus on mõeldud selleks, et vähenenud töövõimega inimesel oleks sissetulek, kui ta ei suuda töötada, kui ta otsib tööd või ka töötab, kuid pole tervisese tõttu tööturul tegutsejana võrdne tervetega.
Inimene, kellel töövõime puudub, saab toetust tingimusteta. Osalise töövõimega inimeselt oodatakse, et ta on toetuse saamiseks aktiivne, näiteks töötab (töötamiseks loetakse muu hulgas ka juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olemist), on registreeritud töötuna ja otsib aktiivselt tööd, omandab haridust, kasvatab alla kolmeaastast last, hooldab puudega inimest, viibib ajateenistuses, on tervisest tulenevatel põhjustel akadeemilisel puhkusel vms (vt lisakastid).
Toetus sõltub töötasust
Töövõimetoetus hakkab tasapisi vähenema, kui inimese töötasu ületab teatud piiri. Tänavu on selleks piiriks 1012,5-eurone kuupalk.
Kui töövõimetoetust saav inimene on eelmisel kuul saanud palka sellest summast rohkem, hakkab töötukassa talle makstavat toetust vähendama. Vähendamine toimub arvestusega, et iga euro kohta, mille inimene on teeninud üle piirmäära, väheneb ta toetus 0,5 euro võrra.
Näiteks kui osalise töövõimega inimene teenis 1100 eurot, mis on 87,5 eurot üle piirmäära, väheneb tema toetus järgmisel kuul 43,75 eurot. See omakorda tähendab, et 192,3 euro asemel saab ta järgmisel kuul toetuseks 148,55 eurot. Seda ka juhul, kui ta palk on toetuse saamise kuul eelmisest kuust väiksem, sest toetuse arvestus käib tagantjärele.
Teine tähtis piirmäär on see, millest alates inimene töövõimetoetust enam ei saa. Käesoleval aastal on see piir osalise töövõimega inimese jaoks 1397,1 eurot kuus, puuduva töövõimega inimese jaoks (kui ta siiski töötab ja teenib) 1687,5 eurot kuus.
Lisaks tasub teada, et töövõimetoetust vähendatakse ka siis, kui inimene saab samal eesmärgil makstavat toetust, pensioni või muud rahalist hüvitist välismaalt, samuti kui ta on saanud sama perioodi eest näiteks töötutoetust. Siis vähendatakse sama perioodi eest makstavat töövõimetoetust saadud muu toetuse summa võrra.
Toetus käsikäes kohustustega
Töötukassal on õigus osalise töövõimega inimesele töövõimetoetuse maksmine peatada või lõpetada, kui ta on registreeritud töötuna, kuid ei tule mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajal nõustamisele, ei täida individuaalses tööotsimiskavas kokku lepitud tegevusi, keeldub talle tehtud sobivast tööpakkumisest jms.
Kui töötuna registreeritud toetusesaaja on rikkunud kokkuleppeid mõjuva põhjuseta, võib töötukassa peatada toetuse maksmise esialgu kümneks päevaks.
Töövõimetoetuse maksmise võib peatada 30 päevaks, kui töötuna registreeritud toetusesaaja rikub kokkuleppeid teist korda ja jälle mõjuva põhjuseta.
Kolmandat korda mõjuva põhjuseta töötuna arvelolekuga seotud aktiivsusnõudeid rikkudes inimese töötuna arvelolek lõpetatakse, millega seoses lõpeb ka töövõimetoetuse maksmine (toetuse maksmist ei lõpetata, kui inimene täidab samal ajal mõnda muud aktiivsustingimust). Sellisel juhul jääb inimesel võimalus soovi korral end uuesti töötukassas arvele võtta, saada toetust ja tegutseda aktiivselt tööle saamise nimel.
Toetuse maksmine
Töövõimetoetus makstakse välja eelmise kalendrikuu eest jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. See erineb töövõimetuspensionist, mida makstakse iga kuu alguses jooksva kuu eest.
Nii nagu töövõimetuspensioni makstakse ka töövõimetoetust vastavalt inimese soovile kas ta enda või kellegi teise arvelduskontole Eestis. Toetust võidakse maksta ka inimese arvelduskontole välisriigis, ent sellisel juhul maksab ülekandega seotud kulud inimene ise.
Lisaks makstakse töövõimetoetust posti teel kojukandena inimese kulul või põhjendatud taotluse korral töötukassa kulul (sügava puudega isikutele, kellel on lisaks liikumistakistus või kes elavad hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav).
Kui soovitakse kojukannet töötukassa kulul, tuleb taotlemisel ära näidata ka alternatiivne makseviis juhuks, kui kojukannet töötukassa kulul ei võimaldata.
