Eleen Änilane, Kasulik.ee reporter
Kasulik.ee
Kasulikule kirjutas lugeja, kes tegeleb hetkel aktiivselt tööotsingutega ning soovis teada, millised on tema õigused seoses ületunnitasude ja proovipäevade tasustamisega.
"Otsin praegu tööd ja vaatan läbi palju tööpakkumisi portaalides ja ajalehtedes. Leidsin Tartu Ekspressist kuulutuse, et hotell vajab toateenijat ja administraatorit. Olen 50+ vanuses ja arvasin, et toateenindaja töö sobiks, seega helistasin ja mind kutsuti järgmisel päeval Tartu lähistel asuva hotelli töövestlusele," kirjutab lugeja.
Töövestlust pidas hotelli omanik, kes rääkis, et toateenijad töötavad keskmiselt 6 tundi päevas ja umbes 120 tundi kuus.
"Kuna arvasin, et võib ka osalise tööajaga töötada, siis küsisin veel täpsustavaid küsimusi," räägib lugeja. Palga kohta uurides näitas hotelli omanik tööotsijale kaustikut, kuhu administraator toateenijate töötunnid kirja paneb, ja näitas ka töögraafikut sama kuu kohta, kust oli näha, et sel kuul töötasid kaks toateenijat 126 tundi ja üks ca 80 tundi.
"Küsisin, et kui on vaja töötada üle 120 tunni, kas siis saab ülejäänud tundide eest ületunnitasu, kui tööleping on sõlmitud kolmveerand kohale." Selle peale vastas juhataja, et mingeid ületunde ei ole, kuna see jääb alla täiskoha koormuse. Lisaks sellele ütles hotelli omanik väidetavalt, et tööotsija peaks tööd proovima tulema mitmeks päevaks ning ilma tasuta. Väidetavalt keeldus omanik ka igasugusest kirjalikust lepingust.
Suheldes antud hotelli omanikuga, ütles ta Kasulikule, et tegemist on miskommunikatsiooniga ning välja pakutud proovipäev ei ole tegelikult proovipäev, kuna tegemist on "tööülesannetega tutvumise", mitte n-ö päris tööga. "Selgitasin [tööotsijale], et ületunde ei saa toateenijana töötajal tekkida, sest kella 14-ks peaksid olema numbritoad uute klientide vastuvõtuks korras. Kui aga kvartaalses arvestuses peaks tekkima ületunde (seni ei ole tekkinud), siis muidugi läheb see tasustamisele," kommenteeris omanik.
Kasulikule vihje saatnud lugeja soovib teada, kas tal on õigus nõuda proovipäevade eest lepinguga raha ning kuidas reguleerib seadus ületundide puhul tasu sel juhul, kui tööaeg jääb alla täistööaja tundide arvu. Palusime seadusandluse selgitamiseks abi tööinspektsiooni juristilt.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep:
"Enne töölepingu sõlmimist peavad tööandja ja töötaja läbirääkimisi töölepingu tingimuste osas. Kui mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe on saavutatud, siis sõlmitakse kirjalik tööleping. Vastavalt töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 4 lõikele 2 sõlmitakse tööleping kirjalikult. Kui mõlemaid osapooli rahuldavaid töötingimusi ei suudeta kokku leppida, siis tasub läbi mõelda, kas soovitakse asuda tööle kui tingimused ei ole vastuvõetavad.
Kui töötaja asub tööle ilma kirjalikku töölepingut sõlmimata, siis ei muuda see töösuhte olemasolu kehtetuks. Sellisel juhul on tegemist suulise töölepinguga, kuid vaidluste korral on kokkuleppeid oluliselt keerulisem tõendada kui kirjaliku töölepingu korral. Lisaks on töötajal õigus igal ajal töösuhte kestel nõuda kirjalikku töölepingut ning tööandja on kohustatud selle andma kahe nädala jooksul alates nõude saamisest (TLS § 5 lõige 3).
Kui töötaja asub tööle, siis üldjuhul rakendatakse 4-kuu pikkust katseaega, mille jooksul tööandja saab hinnata töötaja sobivust vastavale ametikohale (TLS § 6 lõige 1). Proovipäevade tegemist töölepingu seadus ette ei näe. Lisaks kui töötaja asub tööle ja täidab tööülesandeid (ka juhul kui tööle asumine toimub nn proovipäeva nime all), siis makstakse selle eest tasu (TLS § 1 lõige 1).
Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida osalises tööajas, nt 0,75 töökoormuses. Sellises juhul arvutatakse normtundide arv igal kuul eraldi vastavalt tööpäevade arvule (nt aprillikuu normtundide arv 0,75 koormusega töötajal oli 126h, maikuus 132h). Kui töötaja töötab üle kokkulepitud tööaja, siis seda loetakse ületunnitööks. Ületunnitöö tehakse ainult kokkuleppe olemasolul (TLS § 44 lõige 1) ja see hüvitatakse tasustatud vaba aja või 1,5-kordse töötasuga (TLS § 44 lõiked 6 ja 7). Ületunnitöö selgub arvestusperioodi lõpus. Enamasti on arvestusperiood 1-kuu pikkune, kuid summaarse tööajaga töötava töötajaga on võimalik kokku leppida kuni 4- kuu pikkuses arvestusperioodis.
Seega juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas, siis osalist tööaega ületav tööaeg arvestusperioodi lõpus loetakse ületunnitööks, mis tuleb hüvitada seaduses sätestatud korras."
