Statistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1163 euroni.
Nii keskmise brutokuupalga kui ka hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv ulatusid 8 protsendini. Maksu- ja tolliameti andmetel oli mediaanväljamakse teises kvartalis 858 eurot kuus ehk 7,5 protsenti rohkem kui aasta varem, teatas Swedbank.
Kiire palgakasvu taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada. Palga tõusu panustas ka ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, mis kergitasid keskmist brutokuupalka 0,3 protsendipunkti võrra.
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel peale mäetööstuse.
Madalate energiahindade tõttu keskmine palk mäetööstuses eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes alanes. Keskmine palk kasvas üle 10 protsendi kinnisvaraalases tegevuses, halduses, turismi ning info ja side valdkondades ning põllumajanduses.
Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja/või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks.
Palgakasv püsib kiire ka aasta teisel poolel, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline.
Miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka nii sel kui järgmisel aastal ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv on 2017. aastal aga ilmselt aeglasem, kuna nominaalse palga kasv aeglustub ja hinnad tõusevad.
