Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus.
See tähendab konverentsil Äriplaan 2017 kõnelenud Hanssoni hinnangul seda, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.
„Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus: suurenenud on nii-öelda tööjõupõhiste tegevusalade osakaal ja ka viimaste aastate palgatõus on kooskõlas majanduse muutumisega inimressursikesksemaks," ütles Hansson.
"Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja," lisas ta.
"Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Hansson.
Ta lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.
Ekspordile pole palgatõus hea
Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist. Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.
„Majanduskasvu kiirenemist aga investeeringud ainuüksi ei taga. Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahuga sama kiire majanduskasvu kui Eesti. Meil on investeeringute tõhusama kasutamise suunas veel arenguruumi,“ ütles keskpanga president.
Hansson toonitas, et majanduskasvu kiirenemine sõltub eelkõige ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel ja seepärast on vaja jätkata sihipärast tööd ekspordi arendamisel.
„Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Seda aitaksid tagada töö- ja tooteturgude ning ärikeskkonna reformid, kuid nende tegemine on Euroopas takerdunud. Euroala keskpangad saavad rahapoliitikaga majandusolukorda küll toetada, aga jätkusuutlikku majanduskasvu see ei tekita,“ märkis ta.
Nii maailma kui ka Euroopa majanduskeskkond on järgmiselgi aastal nõrgavõitu, kuid prognoosid näitavad majandusaktiivsuse väikest suurenemist Eesti naabruskonnas.
