Henry Auväärt
CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht
Eesti Vabariigile presidendi valimine oli lihtsam väljakutse kui Eesti personalijuhtide igapäevatöö.
Esmalt mõned numbrid keskmise kandideerimiste arvu kohta 2016. aastal ühele ametikohale: Eesti Vabariigi president 20, JAVA arendaja 4, müügijuht 30.
Tänavustel presidendivalimistel pääses hääletusvoorudesse 20-st välja pakutud (või ühel või teisel moel end pakkunud) isikust seitse väärikat inimest. Kõigil neil (mõnel rohkem, mõnel vähem) oli ette näidata tubli ja korralik CV - mitte hüplik töökogemus, vaid eeskujulik pikaajaline tööstaaž. Taoline lojaalsus on tänasel tööturul pigem haruldaseks muutumas, seega oli kandideerimisvoor igati edukas.
Veelgi enam, kõik kandideerijad olid kannatlikult valmis ootama pool aastat tööandja otsust, keeldudes kõikidest teistest pakkumistest ja sihtides vaid üht ametikohta. Haarates võrdluse personalijuhtide igapäevatööst: tugeval kandidaadil on keskmiselt vähemalt kolm head pakkumist laual. Kuidas värvata olukorras, kus ainsal presidendikandidaadil oleks laual lisaks Eestile ka samaväärsed pakkumised Soome ja Rootsi riikidelt? Kui tugevat konkurentsi me sel juhul pakuksime? Kui hea maine on Eestil kui tööandjal?
Viimaste uuringute kohaselt hoiab Eesti ihaldusväärseimate sihtriikide edetabelis 67. positsiooni. Lätile (88. koht) ja Leedule (82. koht) teeme veel silmad ette, kuid ei tasu siiski loota, et suudame põhjanaabritega tööturul konkureerida. Kas oleksime oodanud ka taolises olukorras pool aastat enne kui langetanud otsuse, et ükski neist tippjuhtidest meile ei sobi? Iga teise tööandja maine oleks pika tagasisideta värbamisprotsessiga rikutud ning järgmised personaliotsingud kolm korda keerulisemad.
Niivõrd lihtsast otsingust võivad ülejäänud Eesti tööandjad vaid unistada - paljudel neil on raskusi ka lihttööliste leidmisega, rääkimata kogemustega spetsialisti värbamisest. Igast teisest ettevõttest on töötajaid puudu ja üha enam läheb tarvis värbamisspetsialistide abi. Tööandja võib küll suurt vaeva nähes tööturult näiteks kogemustega IT-arendaja isegi üles leida, kuid sellele järgneb kuudepikkune veenmisprotsess, mille käigus ilmuvad potentsiaalse töövõtja lauale ka teised, konkureerivad tööpakkumised.
Eesti tööandjad värbavad ka olukorras, kui pole mitte ühtegi sobivat kandidaati. Vaevalt, et keegi tänavustest keskkooli lõpuklassi astunuist unistab näiteks ventilatsiooniinseneri ametikohast. Riigiteadusi läheb õppima tuhandeid noori, mõnele inseneri elukutsega seotud erialale aga paremal juhul neli (neist kaks lõpetab ja ka nemad värvatakse enne viimast semestrit juba tööle). Taoline keeruline olukord Eesti tööturul on välja koolitanud tõelised värbamistalendid, kes mõne tuhande euro eest võimatuid värbamisülesandeid lahendavad. Valimiskogu istungi korraldamine läks maksma 13 000 eurot - tõsi ka värbamisspetsialiste oli tunduvalt rohkem. Samas annavad personalijuhid täisotsingu puhul oma tööle ka aastase garantii...
Ehk on presidendist lihtsam leida vähemasti müügijuhti? Tegemist on ju valdkonnaga, kus töövõtjate arv on üks Eesti suurimaid. Jah, müügijuhi tööpakkumisele heidab tõepoolest pilgu koguni tuhatkond võimalikku töövõtjat, neist mõnikümmend avaldab kandideerimiseks ka soovi. Kuid enamasti ei vasta kõik kandideerijad aga tööandja ootustele. Paremal juhul tunduvad kümmekond neist tööandjale sobivat, kuid enne kui personalijuht jõuab nad vestlusele kutsuda, on pooled juba huvi kaotanud - mõned on saanud parema pakkumise enda praeguselt tööandjalt, teised konkurendilt. Kiirus on saanud personaliotsingutel määravaks. Riigipea valimistel õnneks seda muret veel ei ole. Veel.
Langetada riigipea vanuse alampiiri?
Üks põhjus, miks väärt töötajat on raske leida, võib peituda ka ebamugavas värbamisprotsessis - keskmine eestlane ei ole loodud esinema ja endast ülivõrdes kõnelema. Ehk ei oska suur osa Eesti tööandjatest end müüa ja muuta personaliotsinguid töövõtjale meeldivaks? Vaevalt aga ka presidendikandidaadid veetsid viimase poolaasta enda mugavustsoonis.
Teiseks, tööturult kaob järgmise kümne aastaga rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ning väljarände tõttu üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14% tänasest tööjõust. Tööjõukriis on kiirelt lähenema ning viie aasta pärast võib presidendi leidmine olla juba märksa keerukam kui tänavu. Ehk peaksime hiljuti välja pakutud pensioniea tõstmise plaani valguses kaaluma ka riigipea vanuse alampiiri kaotamist, et ka viie aasta pärast oleks valik sama lai kui tänavu?
