Töövõimetuslehtede ehk haiguslehtede osas tekib inimestel alati palju küsimusi. Portaal terviseuudised.ee toob välja peamised teemad, mis haigekassa kodulehel ikka korduma kipuvad.
1. Mitu päeva aastas võib olla haiguslehel?
Haiguslehel on piirang ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte lehe kestusel. Arst saab vajadusel väljastada töövõimetuslehe ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Järjest on kindlustatud isikul õigus haiguse või vigastuse korral saada hüvitist kuni haiguslehel märgitud töövõime taastumise päevani, kuid mitte rohkem kui 240 järjestikust kalendripäeva tuberkuloosi või 182 järjestikust kalendripäeva mõne muu haiguse korral kalendriaastas. Kalendriaastas kindlustatud isikule kokku makstavate päevade piirangut ei ole.
2. Miks haigekassa ei hüvita kindlustatu haigestumisel alla 9päevast haiguslehte?
Kindlustatule ei hüvitata haiguslehe esimest kolme päeva. Haiguslehe 4.–8. päevani maksab töötajale hüvitist tema tööandja. Alates 9. päevast maksab hüvitist haigekassa.
3. Töötaja jäi puhkuse ajal haiguslehele, millest teatas tööandjale alles puhkuselt naastes. Kas töötajal on õigus saada haigushüvitist? Kuidas peab käituma tööandja?
Kui töötaja teatab tööandjale oma ajutisest töövõimetusest esimesel võimalusel ja poolte kokkuleppel puhkus katkestatakse, lükatakse edasi või lõpetatakse enne tähtaja lõppu, siis sellisel juhul on tal õigus saada haigushüvitist. Kui töötaja seda ei tee, ei ole tal õigust hüvitist saada.
4. Inimene käib vahetustega tööl ja haigestus reede õhtul. Laupäeval ta tööle ei läinud. Kuna perearst laupäeval ei tööta, ei saanud inimene ka tema juurde visiidile minna. Esmaspäeval arsti juurde minnes selgus aga, et arst ei saa anda haiguslehte laupäevast alates. Miks?
Arst saab töövõimetuslehe avada pärast seda, kui on patsiendi läbi vaadanud ja haigestumise tuvastanud. Nädalavahetusel perearst haiguslehte alustada ei saa, sest perearstid ei tööta nädalavahetustel. Küll saab ta väljastada nädalavahetuse päevaga algava töövõimetuslehe juhul, kui patsient on pöördunud näiteks haigla valvetuppa või kutsunud kiirabi ja talle on antud sellekohane tõend. See tõend tuleb perearstile esitada kahe päeva jooksul.
TASUB TEADA
Loe ka uudist selle kohta, et tööandja otsusel võib hakata nüüd haigusraha saama juba teisest haiguspäevast.
http://www.terviseuudised.ee/uudised/2017/01/02/kes-hakkab-haigushuvitist-saama-juba-teisest-paevast
Leidub ettevõtteid Eestis, kes seda ka maksavad.
http://www.sekretar.ee/uudised/2017/03/28/tooandjad-kes-huvitavad-haiguspaevi
Loe haigekassa küsimusi-vastuseid lisaks siit https://www.haigekassa.ee/et/faq/200.
