Maiken Mägi
reporter
Vähesele töökogemusest hoolimata pole noorel tegelikkuses ilmvõimatu siseneda tööturule just talle huvipakkuvasse valdkonda ja miks mitte ka unistuste ametikohale.
On loomulik, et kahekümnendates eluaastates noorel pole ette näidata pikka karjääriteed ning rohkelt oskusi-teadmisi, kirjutab CVKeskuse karjääriabi. Usu, tööandjad mõistavad seda ning mida aeg edasi, seda rohkem leidub tööturul ettevõtteid, mis on nõus palkama entusiastlikke noori ja pöörama seni omandatud oskuste asemel rohkem tähelepanu iseloomuomadustele ning võimekusele omandada nõutavad kompetentsid.
Siiski on minimaalse töökogemuse ja väljaõppeta noore tööle võtmisel tööandja jaoks omad riskid ja koolitustele kuluv energia mõõdetav nii ajas kui ka rahas. Seetõttu on oluline osata kasutada oma trumpe kogenenumate kandidaatide seas silma paistmiseks.
Kuidas veenda potentsiaalset tööandjat, et just sina peaksid sel ametikohal peagi tööd alustama?
1. Rõhuta oma tugevusi
Mõtle juba enne töövestlusele minekut sellele, milles sa hea oled ja millised iseloomuomadused võiksid soovitud töökohal kasuks tulla. Kui vaja, kirjuta need üles või küsi nõu endiselt tööandjalt või hoopis healt sõbralt. Värbamisotsuseid tehes peetakse järjest enam spetsiifilistest oskustest tähtsamaks just tööotsijate motiveeritust, keeleoskust, kiiret õppimis- ja kohanemisvõimet, aga ka meeskonnatöö tegemise oskust ja võimekust uusi oskusi omandada.
2. Räägi töövälistest tegevustest ja huvialadest
Tööotsijad jätavad sageli CV-sse märkimata töövälised tegevused, kuid just selle infot võiksid lisada noored tööturule sisenejad, kel pole ette näidata pikka karjääriteed. Soovitame kirjutada nii CV-sse kui ka vestlusel mainida tegevusi, mis on uusi ja väärtuslikke teadmisi ning oskusi õpetanud – olgu tegu vabatahtliku tööga, eluperioodiga välismaal või hoopis huviringides osalemise ja kõikvõimaliku organiseerimisega. Põhjenda, kuidas saaksid neid oskusi rakendada uuel ametikohal ja millist lisaväärtust oleks sul võimalik tööandjale pakkuda.
3. Tee eeltööd ja küsi nõu
Kui oled soovitud ametikohale kandideerides konkureerimas juba aastaid tööturul olnutega, on igati arusaadav, et sul on vähem kogemusi ja ettekujutust töövestlustest. Sellest pole midagi – küsi nõu! Pöördu karjäärispetsialistide või vanemate sõprade ja pereliikmete poole, kes oskavad kindlasti jagada väärt infot. Samuti tasub ringi vaadata veebis, saamaks näiteks ettekujutust vestlusel levinud küsimustest.
4. Ole täpne
See soovitus kehtib nii CV ja motivatsioonikirja koostamise kui ka vestlusele tulemise kohta. Sageli jõuavad värbajateni copy-paste motivatsioonikirjad, millest selgub, et see on mõeldud hoopis teisele ametikohale ja ettevõttesse, esineb kandidaatide täielikku teadmatust ettevõtte, vahel ka ametikoha osas, teavituseta hilinemist või sootuks tulemata jätmist. Kandideerimisdokumentide korrektsus on esimene võimalus end heast küljest näidata. Kui see tehtud, ära vähenda oma võimalusi ebaviisaka hilinemise või täieliku ettevalmistuseta vestlusele tulemisega.
5. Ole tööandja vastu aus
On mõistetav, et noor pole veel laialdaste töökogemuste ja põhjalike teadmistega spetsialist, kui ta on alles tööturule sisenemas või esimestel ametikohtadel töötamas. Vähe on inimesi, kelle karjääritee algab kohe spetsialistina ja vähemalt spetsialistitasemel teadmistega. Sageli on oluline just enda tahe ja valmidus anda sada protsenti, et soovitud ametikohal hakkama saada. Seega ei ole mõtet CV-sse kirja panna enda soovunelmaid ja pooltõdesid, sest kirjapandud oskuste ning teadmiste puudumine tuleb vestlusel kiiresti välja.
6. Ole oma soovides realistlik
Sageli küsivad tööotsijad (eriti noored) ebarealistlikke palganumbreid ning jäävad konkursist ja potentsiaalsest töökohast ilma liiga kõrgete ootuste tõttu. Selles ei ole midagi halba, et tahad soetada oma korteri, mõtled auto ostmisele ja soovid minna soojamaareisile. Need põhjused ei tohiks aga saada palgaläbirääkimistel peamisteks argumentideks. Üldiselt kasvab palganumber siiski koos omandatud teadmiste või suurepäraste töötulemustega.
