Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta esimese kvartali mediaanväljamakse 877 eurot. Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas
amet sellest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat.
Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 676 057 549 eurot ja väljamakse tehti 546 177 inimesele. Võrreldes 2016. aasta I kvartaliga suurenes mediaan 53 euro võrra ehk 824 eurolt 877 euroni, väljamakseid tehti 2362 inimesele rohkem, samuti suurenes summa 106 269 822 euro võrra.
„Täpsustasime mediaanpalga arvutamise metoodikat, et see sarnaneks rohkem teistes asutustes kasutusel olevale arvutuskäigule ja teeks andmed selliselt paremini kasutatavaks ja võrreldavaks,“ selgitas maksu- ja tolliameti teabeosakonna talitusejuhataja Piia Viks-Binsol.
Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.
„Vana metoodika järgi arvutatud kvartaalne mediaan alates 2002. aastast kuni 2016. aasta lõpuni jääb samuti meie kodulehele ja nii on numbrid soovi korral kõigile võrreldavad,“ lisaks Viks-Binsol. Täpsemad numbrid leiate maksu- ja tolliameti kodulehelt.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
29. mai 2017
