Töö tegemiseks sõlmitavad lepingud
Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu. Millise lepingu peaks kindla töö tegemiseks sõlmima? Sellele küsimusele ei ole üheselt võimalik vastata. Enne tuleb püüda endale selgeks teha, mis on ühe või teise lepingu sõlmimise eesmärk ja milles ühe või teise lepingu puhul kokku lepitakse.
Tööleping sõlmitakse töötamiseks pikema aja vältel. Tööleping on üldjuhul tähtajatu, tööandja korraldab ja kontrollib tööülesannete täitmist, töö eest makstakse töötasu vähemalt üks kord kuus, ette on nähtud iga-aastane tasuline puhkus, kehtestatud on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Tööaja korraldusega on ette nähtud töö- ja puhkeaeg, mille piirnormid vastavad seadusele. Tööülesannete täitmiseks annab tööandja vahendid. Töölepingu lõppemine toimub seaduse reeglite kohaselt. Lepingupooli nimetatakse töötajaks ja tööandjaks.
Töövõtuleping on teenuse osutamise leping ja sõlmitakse tavaliselt siis, kui lepitakse kokku mingi asja valmistamises või selle muutmises või teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse saavutamises (näiteks korteri remontimine). Töövõtja on tööülesannete täitmisel üldjuhul vaba otsustama, kus, mil viisil ja mis ajal ta tööd teeb. Töövõtuleping on alati tähtajaline. Lepingupooli nimetatakse töövõtjaks ja tellijaks.
Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja sobib siis, kui lepitakse kokku konkreetse ülesande täitmine (näiteks loengu pidamine). Tulemuse saavutamine ei pea kokku langema käsundiandja oodatava tulemusega (näiteks esindaja kohtuvaidluses). Lepingupooli nimetatakse käsundisaajaks ja käsundiandjaks.
Artikkel jätkub, edasi loeoriginaalist
http://www.rmp.ee/toooigus/tls/noore-tootaja-meelespea-2017-06-13
