PM Tarbija
Sügise saabumisega on kohale jõudnud ka iga-aastane haigestumiste kõrgperiood. Keegi meist ei taha enda või oma pereliikme võimalikku haigestumist planeerida, kuid majanduslikult on mõistlik seda teha. Nii saab leevendada haiguse tõttu vähenenud sissetulekust tekkinud tühimikku.
Esimese kolme haiguspäeva eest null eurot
Haigestumise korral ei maksta kolme esimese päeva eest töötajale hüvitist. Alates neljandast haiguspäevast kuni kaheksanda päevani maksab hüvitist tööandja ja alates üheksandast päevast haigekassa. Hüvitise määraks on seatud 70 protsenti arvutatuna päevatulust. Selle aasta algusest kehtima hakanud seadusemuudatus annab aga tööandjale võimaluse töötajale maksta ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest haigushüvitist ning seda kuni 100 protsendi ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Paraku kasutab antud võimalust vaid ligikaudu 65 tööandjat. Seega peab enamus töötajaid endiselt arvestama sellega, et haigestumise korral ei maksta neile kolme esimese päeva eest hüvitist.
Viiepäevane haigus võtab rahakotist ligi 20 protsenti
Kuna haigushüvitist maksavad erinevatel alustel nii tööandja kui ka haigekassa, võib olla raske hoomata, mida tähendab rahakotile näiteks nädalane enda või pereliikme haigestumine. Rahaasjade Teabekeskuse arvutuste* järgi kaotab keskmist palka teeniv töötaja kolmepäevase külmetushaigusega palgast üle 13 protsenti ehk 126 eurot. Viie haiguspäevaga aga juba 168 eurot ehk 18 protsenti. Kümnepäevase haiguse puhul tuleb aga arvestada koguni 273 eurot ehk 30protsenti võrra väiksema palgaga.
Kes jääb haige lapsega koju?
Kui jäädakse koju alla 12-aastase haige lapsega, maksab haigekassa hooldushüvitist juba alates esimesest päevast (kokku kuni 14 päeva ja 80 protsendi ulatuses). Kui jääd lapsega koju viieks tööpäevaks, kahaneb sissetulek ligikaudu 90 eurot ehk 10 protsenti. Kümnepäevase haiguse puhul kahaneb aga sissetulek üle viiendiku ehk 206 eurot.
Tuleb silmas pidada, et haigekassa ei maksa haigus- ja hooldushüvitist töötaja praeguse palga alusel, vaid eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult. Seega, kui üks vanematest varasemal aastal ei töötanud, arvestatakse hüvitist alampalga määra järgi ja majanduslikus mõttes tasub lapsega hoolduslehele jääda sellel vanemal, kes eelmisel aastal töötas.
Enda või lapse haigestumise korral tuleks koheselt perearstiga ühendust võtta, kuna haigekassa maksab hüvitist kalendripäevade arvestuse järgi ehk ka nädalavahetuste eest. Kui reedel ilmnevad haigusnähud, on võimalik hüvitist saada juba nädalavahetuse eest. Sellega vähendad rahalist kahju.
Tekita säästupuhver, et Sa ei oleks finantsiliselt haavatav
Rahaasjade Teabekeskuse hiljutise uuringu järgi on koguni 39 protsenti peredest viimasel aastal olnud olukorras, kus pere sissetulekud ei katnud ära igapäevaseid elamiskulusid. Enamasti tekivad probleemid siis, kui peret tabab ootamatu suurem väljaminek või sissetuleku kahanemine (nt haigestumine). Ligi veerandil peredest puuduvad ka säästud, mille abil ootamatustega toime tulla.
Mõistlik on sügisene haigus oma pere-eelarvesse sisse arvestada ning end ootamatuste vastu paremini kindlustada. Selleks peaks endale tekitama püsiva harjumuse raha kõrvale panna, et ka mustadel päevadel oleks olemas vajalik varu igakuiste kulude katmiseks. Esimese asjana on oluline alustada eelarve pidamist, et tekiks täpne ülevaade sellest, kui suured on sissetulekud ja väljaminekud, mille arvelt annaks kokku hoida ning kui palju on võimalik igakuiselt kõrvale panna. Vajaliku säästupuhvri tekitamine nõuab nii planeerimist kui ka järjepidevust.
*Rahaasjade Teabekeskuse näitlikud arvutused on tehtud 2016. aasta keskmise netopalga alusel (917,79 €) ja eeldusel, et haigestuti oktoobris.
