Eestlane on tubli tööloom, püüdlik ja kohusetundlik. Vähemalt meeldib meile endast niimoodi mõelda. Tööd peetakse tähtsaks. Ikka õhkame perele ja tuttavatele, et teha on nii palju või et töö tahab ära tappa.
Töö koju kaasavõtmise üle kurtmine kõlab tihtipeale (mitte ülearu osavalt) varjatud eputamisena, et küll ollakse ikka pühendunud töötaja. Klassiku sõnutsi tulevat kõvasti rügades lõpuks ka armastus – ja mis saab selle vastu olla? Ometi võib tööd kõige tähtsamaks pidav mõtteviis viia selleni, et vaeva nähakse justkui kõvasti, aga tulemusi ei paista
Edasi loe sekretar.ee
