Kõige suuremad muutused taasiseseisvunud Eesti tööturul toimusid uuele majandussüsteemile üleminekuga 1990ndatel. Keeruka loomuga tööturgu iseloomustatakse peamiselt hõive, töötuse ja mitteaktiivsuse kaudu. Järgnevalt keskendume pikemalt hõivele, mis peegeldab ka Eesti üht olulist väljakutset ehk tööjõupuudust.
Tööjõu-uuringu* andmetel oli Eestis 1991. aastal 806 600 tööga hõivatud isikut. Sajandivahetuseks jõudis see arv pideva vähenemise tulemusel 579 300 inimeseni. Hõivatute arvu sedavõrd suur kahanemine vähem kui kümne aastaga on märkimisväärne muutus. Hiljem hõivatute arv suurenes, ehkki kasvu lõi augu 2008. aastal alanud majanduskriis. Pärast paar aastat kestnud vähenemist pööras hõivatute arv aga taas kasvule ning taasiseseisvuse algusega võrreldes kahanes hõivatute arv 2020. aastaks 150 000 inimese võrra.
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kuidas-muutunud-eesti-tooturg-30-aasta-jooksul
