Aasta lõpus jutuks võetud Eesti kõrghariduse rahaprobleemi esimene põhjus on see, et varsti pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut riik reetis ülikoolid ega ole neile eraldatavat raha vajalikus tempos suurendanud. Eriti valus on see olnud viimastel aastatel, kui keskmine palk on kasvanud palju hoogsamalt kui õppejõudude sissetulek, mis jääb praegu tihti kooliõpetajate omale alla, kui just õppejõud agaralt mitmel rindel ei rähkle.
Peale ebaõnnestunud rahastamisreformi teeb olukorra keerulisemaks demograafiline seis – kõrghariduse omandamise eas noorte arv väheneb demograafilistel põhjustel. Tasuta kõrghariduse reformist alates on üliõpilaste arv kahanenud 65 000-st 45 000-ni.
Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95384561/juhtkiri-oppejoudude-palk-peab-tousma
